neljapäev, juuni 17, 2010
teisipäev, juuni 15, 2010
Lugemispäevik
Lugesin läbi Raua "Musta pori näkku" ning peale lõpetamist jäin mõtlema, et millest see raamat siis rääkis. Ei suutnudki välja mõelda. Ühe kodaniku poisikesest-meheks kujunemise lugu? Näed-kui-paljusid-kuulsusi-ma-tunnen lugu? Alkoholi liigtarbimise eest hoiatav lugu? Eesti pungi algusaegasid(?) dokumenteeriv lugu? Krt seda teab... pärast lõpetamist oli küll selline meh-tunne sees, et aru ei saa miks seda raamatut niivõrd üles haibitud on. Kuskilt jäi silma, et kirjanikuhärral olla juba uus raamat avaldatud... loetu põhjal seda küll kuskilt hankima ei plaani hakata. A ju ma siis pole sihtgrupp.
reede, juuni 11, 2010
kolmapäev, juuni 09, 2010
Kolm kuud vaikust
Viimased paar-kolm kuud on siin praktiliselt vaikus olnud, kui ehk mõni üksik karjatus välja arvata. Täna ühte vana postitust otsides märkasin aga juhuslikult, et sellegipoolest üllatavalt palju püsikliente RSS-iga siia külge jäänud. Vaat et rohkemgi veel kui omal ajal tihedamalt kirjutades. Aga ehk see ongi siis see tänapäevane linnaromantika, et vaikus muutub aina ihaldusväärsemaks, mida rohkem linna keskele satud.
Aga ega seda sobivat aega kirjutamiseks pole olnudki (jaa-jaa, tean, et vajadusel leiab alati aega). Suurim ajaröövel, spaanjakeel, on aga nüüdseks õnnelikult läbi saanud. Koos A1 taseme saavutamisega, mis omakorda tähendab, et:
Remargina võib lisada, et selle kirjelduse järgi oskan ma ka eesti keelt enam-vähem samal tasemel. Ehk siis räägitagu palun aeglaselt minu seltskonnas.
Pokkerimängimise oskust olen kõvasti vahepeal lihvinud. Nüüd oskan sellist pokkerinägu teha, et peeglisse vaadates ei saa ise ka aru, mis kaardid mul käes olla võivad. See on ka kindlasti tubli väärtus edaspidiseks eluks.
Suveseiklus on varsti tulemas. Kolmandal päeval saavad huvilised muuhulgas ka minu toodanguga tutvuda. Kõik põlvekõrgused ja suuremad kivid on üles tähendatud ning legendid külge saanud.
Ja muidugi ka vürflid (tervitustega Gerdile). Lauamängude maailmas põlvist saadik sees olles pole mõtet igatsugu sisenalju publitseerima hakata, ei mõju lihtsalt. Meeldejäävaim oli aga siiski üks 7-tunnine Aleksander Suure aegadel (s.t. tema surmajärgsetel aegadel) põhinev sõjamäng. Teen siinkohal jõhkralt reklaami ka: enam ei pea huvipakkuvat mängu ostma, saab ka tunduvalt soodsama hinna eest nädalaks ajaks laenutada ja järgi proovida et mis värk on. Oleks mul omal ajal taoline võimalus olnud... ega tegelikult eriti palju ostmata polekski jäänud.
Mis siis veel? Mingeid lubadusi ei anna. Kokkuleppeid ei sõlmi. Kes midagi näost näkku öelda tahab, siis teisipäeva õhtuti Huba kohvikus. Seal saab ühtlasi üle anda ka lilli ja õnnitlusi tähtpäevade puhul ning suuremas koguses sularaha ka mitte-tähtpäevadel.
Olge siis tublid.
Ikka teie,
John Smith
Aga ega seda sobivat aega kirjutamiseks pole olnudki (jaa-jaa, tean, et vajadusel leiab alati aega). Suurim ajaröövel, spaanjakeel, on aga nüüdseks õnnelikult läbi saanud. Koos A1 taseme saavutamisega, mis omakorda tähendab, et:
Can understand and use familiar everyday expressions and very basic phrases aimed at the satisfaction of needs of a concrete type. Can introduce him/herself and others and can ask and answer questions about personal details such as where he/she lives, people he/she knows and things he/she has. Can interact in a simple way provided the other person talks slowly and clearly and is prepared to help.
Remargina võib lisada, et selle kirjelduse järgi oskan ma ka eesti keelt enam-vähem samal tasemel. Ehk siis räägitagu palun aeglaselt minu seltskonnas.
Pokkerimängimise oskust olen kõvasti vahepeal lihvinud. Nüüd oskan sellist pokkerinägu teha, et peeglisse vaadates ei saa ise ka aru, mis kaardid mul käes olla võivad. See on ka kindlasti tubli väärtus edaspidiseks eluks.
Suveseiklus on varsti tulemas. Kolmandal päeval saavad huvilised muuhulgas ka minu toodanguga tutvuda. Kõik põlvekõrgused ja suuremad kivid on üles tähendatud ning legendid külge saanud.
Ja muidugi ka vürflid (tervitustega Gerdile). Lauamängude maailmas põlvist saadik sees olles pole mõtet igatsugu sisenalju publitseerima hakata, ei mõju lihtsalt. Meeldejäävaim oli aga siiski üks 7-tunnine Aleksander Suure aegadel (s.t. tema surmajärgsetel aegadel) põhinev sõjamäng. Teen siinkohal jõhkralt reklaami ka: enam ei pea huvipakkuvat mängu ostma, saab ka tunduvalt soodsama hinna eest nädalaks ajaks laenutada ja järgi proovida et mis värk on. Oleks mul omal ajal taoline võimalus olnud... ega tegelikult eriti palju ostmata polekski jäänud.
Mis siis veel? Mingeid lubadusi ei anna. Kokkuleppeid ei sõlmi. Kes midagi näost näkku öelda tahab, siis teisipäeva õhtuti Huba kohvikus. Seal saab ühtlasi üle anda ka lilli ja õnnitlusi tähtpäevade puhul ning suuremas koguses sularaha ka mitte-tähtpäevadel.
Olge siis tublid.
Ikka teie,
John Smith
Tellimine:
Postitused (Atom)
