reede, juuli 31, 2009

teisipäev, juuli 28, 2009

Filmihoiatus

Mis mulle ei meeldinud "Soovide puu" juures?

- nõrk teemaarendus. Peale 20 minutit vaatamist jäi endiselt arusaamatuks, et mis selle filmi kandev idee on.

- kehv valgustus. See on minu meelest juba pikemat aega üks kohalike (aga tegelikult ka suures osas Vene) filmide hädasid, et kärpeid tehakse esimese asjana valgustuse osas, mille tulemusena valdav enamus sisevõtteid on seeriast "neegrid pimedas toas". Heal juhul näitlejad lihtsalt sulanduvad taustaga.

- hüplik süžee. Film meenutas mulle pigem sketšisarja, kus tegelased astuvad ühest stseenist teise, mis aga omavahel erilist suurt seost ei oma. Pole algust, pole lõppu, pole seostatud jada... aga võibolla olen ma siis sellega liiga ära harjunud.

Ning tegemist on, nagu ikka, puhtisikliku arvamusega ja on ülimalt tõenäoline, et ma lihtsalt ei saa aru kui hea see film on. Maitse asi. Igatahes teist korda enam vaadata ei taha.

esmaspäev, juuli 27, 2009

Puhkus (ilma fotojahita)

Suveseiklus - tehtud.

Pole see rajameistri elu sugugi nii meelakkumine... ei mäletagi varem, et oleks nii telefoni teel kirutud kui ka lihtsalt lubatud pasunasse anda. Õnneks ei mõeldud seda kõike tõsiselt.

-----8<-----8<-----8<-----8<-----

palavik: enam-vähem lõppenud
peavalu: samad sõnad
nohu: samad sõnad
kurk: annab kergelt tunda
köha: veel pisut on

Ei, ei ole seagripp. Puhkus.

-----8<-----8<-----8<-----8<-----


Nagu eelmisest postitusest võis aru saada, on taolises staadiumis parimaks lugemiseks Ilmar Trulli "Musta kassi mumba". Head lihtsad luulejupid, mis Ekspressi telekavade vahelt raamatuks kokku kogutud ja ära trükitud. Tegelikult on neid raamatuid juba vähemalt kolm.

Aga mõnus on igasuguse maailmavalu asemel lugeda hoopis näiteks sellest, kuidas ja miks klaver põõsas on (sest ta kardab pianisti, kes kogu aeg klaverile vastu lõugu togib), mis on vahet Euroremondil ja Afroremondil või millest on naelal valus mälestus.

Luuletused ruulivad!

pühapäev, juuli 26, 2009

Laul sellest, kuidas sõpradele hapendatud köögivilju pakkuda ja kuidas neid köögivilju hapendada

Pühendusega Gerdile :)

Kui su sõbrad-tuttavad
sulle külla ruttavad,
mis siis neile pakkuda,
et võiks sõrmi lakkuda?

Võta natukene kapsast
või siis võta pisut kurki.
Köögikapist leiad purgi.
Topi kurgid-kapsad purki.

Lisa vett ja soola vähe.
Võlusõnad jäta pähe.
Hõika nii, et maja rapuks:
"Kapsad! Kurgid!
Minge hapuks!"

(Ilmar Trull)


A tuleb tunnistada et need kurgid olid tõesti head :)

Fotojaht: puhkus

Etskae, polekski seda oodanud, et kahe fotojahi postituse vahele muud midagi ei mahugi. Aga mis teha... puhkus ju. Jahiseltskonnale pakun aga tutvumiseks viit momenti ühest oma (suhteliselt aktiivsest ning mõnevõrra pingelisest) puhkusepäevast. Laupäevast, kui ma ei eksi.







pühapäev, juuli 19, 2009

Fotojaht: lind

Vajadusel on kass ka lind. Lendab madalalt ning kräunudes.
(Rževski)







reede, juuli 17, 2009

Sõnum teispoolsusest

esmaspäev, juuli 13, 2009

Fotojaht: kõrvuti

Hilja on parem kui Leida, nii väidab vanarahvas. Kas see iidne tõdemus aga ka täpe ajastul kehtib, tulebki nüüd siis oma nahal ära kogeda.


Ahjaa, rohkem enam ei hiline, ausõna.





reede, juuli 10, 2009

Põnevad ostud

Täna saadaval:

* HOLIDAY Barbie kollektorsüsteemid EDITION
* Rumble IN Džungel Raamat SET
* Revolutsiooninõukogu Grillimine ja toiduvalmistamisseadmed harjad
* Võrkkiik IN A BAG
* PORTABLE ultrahelianduriga PEST REPELLER

neljapäev, juuli 09, 2009

Fotojahtijatele ning teistele pildimeistritele

Muhedaid näpunäiteid kenade piltide tegemiseks. Sepa juurest leidsin, ausõna.

teisipäev, juuli 07, 2009

Logitech Illuminated / DiNovo

/Pisut taas juttu "sinise suitsu" teemal, ehk siis (enam-mitte-nii-väga-uuest) tehnikast. Kunagi ilmunud ka Arvutikasutajas./

Mobiilimaailmas on viimasel ajal üha tavapärasemaks muutunud kõikvõimalike nuppude ja klahvide asendumine puutetundliku ekraaniga. Arvutitööstus on selles osas tunduvalt konservatiivsem ning vähemalt laiatarbetoodangus pole klaviatuuride kadumist veel silmapiiril näha. Seda väidet kinnitavad ka igati Logitechi tootevalikusse tekkinud kaks uut klaviatuuri – üks valgustatud ning teine juhtmevaba – mida nüüd üle vaatama asumegi.

Valgustatud klaviatuur kannab originaalkeeles nime „Illuminated Keyboard“, mis maakeeli lahtiseletatuna tähendab, et klahvide alla on paigutatud valgusdioodid, mille põlemise tugevust saab siis vastavalt soovile reguleerida. Milline on aga esmamulje? Stiilne – nii klaviatuuril paiknevate tähekujude šrift kui ka kasutatud värvilahendused mõjuvad hästi; oma osa lisavad veel ka läbipaistev klaviatuuriäär ja alumisele kitsale ribale toodud infotulukesed. Õhuke – klaviatuuri kõrgeim punkt asub lauast vaid napi sentimeetri kõrgusel. Vastupidav – olles küll õhuke, on ta siiski piisavalt jäik, et ühest otsast ülestõstmine ei tekita pooleksmurdmise hirmu.

Ka kirjutamise poolest on antud Logitech oma hinda igati väärt – PerfectStroke-nimeline tehnoloogia suudab klahvi vajutamisel näpule just õiges koguses tagasisidet anda, nii et kirjutamine kulgeb selle abil igati sujuvalt. Kahjuks oli testimisel kasutada ainult US-paigutusega klaviatuur, mistõttu ö-de, ä-de ja muude „kohalike“ tähtede asukohad tuli kirjutamisel mälu järgi üles leida.

Omaette äramainimist tasuvad ka klaviatuuri ülemises reas paiknevad eriklahvid, mille abil saab nupuvajutusega käivitada kas oma e-posti klienti, veebibrauserit, muuta helitugevust või väljastada CD-plaati. Paraku avanevad need lisavõimalused vaid Windows XP või Vista omanikele; tavalise (valgustatud) klaviatuurina töötas see mudel aga ka vanema Windows 2000-ga.

Kui me nüüd võtame ette teise Logitechi klaviatuuri, juhtmevaba diNovo (ametliku nimega „diNovo Keyboard for Notebooks“), siis on kohe näha, et tegemist pole küll päris valgustatud klaviatuuri kaksikvennaga, kuid tegemist on siiski piisavalt lähedaste sugulastega – mõlemad kasutavad kasutajasõbralikku PerfectStroke-tehnoloogiat, ühtivad osad disainielemendid, samuti kattub enamus eriklahvide funktsionaalsusest ja kujundusest. Kahjuks sarnanevad nad mõlemad ka selles omaduses, et täisfunktsionaalsust pakutakse alates Windows XP-st, kuid õnneks on ka diNovo tavalise juhtmevaba klaviatuurina vanemategi operatsioonisüsteemidega kasutatav. Ning juhtmevabadus oli muljetavaldav – ka kümnekonna meetri kauguselt (kuigi silm küll enam ekraanile kirjutatavat ei seletanud) oli võimalik arvutisse teksti sisestada.

Kui värvilahendus ja juhtme puudumine kõrvale jätta, siis kolmandaks suuremaks väliseks erinevuseks on diNovol tema kõrgus – kuid sellest hoolimata jääb kõrgeim koht ikkagi alla kahe sentimeetri kaugusele lauapinnast. Selles suunas mõõtude kasvu põhjustab eeskätt akude moodul, kus neli AAA-patareid suudavad klaviatuuri toita väidetavalt kuni 3 aasta jooksul.

Mida aga kokkuvõtteks võib öelda? Eeskätt seda, et mõlema klaviatuuri puhul on tegu stiilse välimuse ning suurepärase kasutatavusega. Sihtgrupi poolest tunduvad mõlemad aga liikuma rohkem sülearvutite klaviatuuriasenduse suunas – lauaarvutite puhul tavaliselt klaviatuurijuhtmetest suurt probleemi ei teki ning samuti töötatakse reeglina nendega ka sellise valgusega kui klaviatuuri taustavalgus eriti suurt rolli ei oma.

laupäev, juuli 04, 2009

Fotojaht: vesi

Ennäe imet - pole veel pühapäevgi alanud aga minul juba fotojahi trofeedelt nahk nülitud, liha soolatud ja isegi uhkemad tükidki jõutud ilmarahvale kaemiseks seada. Kes mind küll kiita jaksaks?






neljapäev, juuli 02, 2009

Kui palju maksab printer?

Sattus kätte Klicki reklaam, kus Samsungi printerit ML-1640 reklaamiti hinnaga 1099 krooni. Minu jaoks oli see müstiliselt odav hind, kuna, ausõna, ei ole mul vähimatki aimu vahepeal toimunud printerite hindade arengutest. Igaks juhuks vaatasin ka hinnavaatlusesse, kus selgus et sellistelt firmadelt, nagu Sign või Rover võib selle kasti saada isegi 880.- eest. Mul pole vähimatki ettekujutust selle printeri trükikvaliteedist, kuid sellise raha eest tundub laserprinter ikka odavalt saadud.

Jäin mõtlema, et milles on konks.

Siis jõudis kohale. MarkIT lehelt leidsin ka sellele printerile sobiva tooneri hinna. See maksab 720 krooni. Tõenäoliselt on kuskilt võimalik ka mõnikümmend krooni odavamalt saada, kuid ei viitsinud otsida rohkem. Uba on aga siis selles, et iga teatud aja tagant maksad siis lihtsalt printeri hinna uuesti otsa, kui tahad seda kasutada... ning ei tasu unustada, et printeriga saad algselt kaasa tavalisest tublisti tühjema nö. "reklaamkasseti".

Kui palju siis aga printer ise maksab? 880 - 720 = 160... ehk nii paarisaja krooni ringis järelikult. Hmph.