Kuna Postimehe kõik lisad siiski veebi ei jõua (või ei suuda ma neid kõiki sealt üles leida?), siis siinkohal autori lahkel loal üks kunagine odavama otsa käsiGPS-i tutvustus. Ehk pakub huvi mõnele, kel plaan vastavat sorti riistapuu hankida, enamus infot on loodetavasti ajakohane ka praeguste, uuemate versioonide korral.
Mõned aastad tagasi seostusid väljendiga “GPS-seade” pigem Tom Clancy põnevikest pärit eriüksuslaste kõrgelt salastatud eriseadmed, kui et midagi tavalist ja igapäevast. Nüüdseks on aga aeg edasi läinud ning tänu tehnoloogia pidevale arengule on muutunud nii taoliste seadmete sortiment laiemaks kui ka hind tavakodanikule vastuvõetavamaks. On olemas GPS-e, mida saab kasutada vaid ainult koos arvutiga; on olemas selliseid seadmeid, mis nii disaini kui funktsionaalsuse poolest mõeldud metsadesse ja mägedesse kaasavõtmiseks; on ka seadmeid, mis võimaldavad mänge mängida (jah, kuidas oleks mängida vana head “ussimängu” nii, et ussi liigutamiseks pead ise maastikul õiges suunas liikuma?); on olemas ka selliseid GPS-e, mis mõeldud eeskätt autoga ringi liikujaile. Kõikvõimalikke ärilisi lahendusi laevade-lennukite-autode asukohtade määramiseks ei hakka isegi siinkohal üles loetlema, vaid vaataks alustuseks hoopis käsi-GPSide hinnaklassi alumisse otsa – mida on pakkuda hinnaklassilt 2500 krooni piirimaile jääval Garmin eTrexil.
eTrexi disain viitab sellele, et on tahetud luua lihtne seade, mida oleks võimalik ka ühe käega hallata. Kuna kõikvõimalike korpusel asuvate nuppude arv on viidud vaid viieni, kaks ühel ja kolm teisel küljel, siis on see ka täiesti reaalne. Korpuse tagumine osa ning küljed on kaetud kummitaolise ainega, mis peale veekindluse tõstmise vähendab tunduvalt tõenäosust, et näiteks vihmasajus või mõnes muus vesises olukorras GPS käest plehku paneks. Tagumise osa kummikate võimaldab ühtlasi asetada eTrexi auto armatuurlauale, ilma et ta sealt kohe maha libiseks. Tõsi, järsud kurvid tuleb sellegipoolest selleks ajaks siis unustada. Eraldi keeletaolise kattega on ühtlasi kaetud seadme ülaosas asuv laadimiseks-andmeühenduseks mõeldud pistik
Andmeühenduseks on Garmini poolt välja pakkuda ametlikult vaid arvutis COM-porti ühenduv kaabel, seega näiteks uuemate sülearvutite omanikel läheks sel juhul vaja ka eraldi üleminekut USB-pistikusse. Muidugi võivad huvilised leida välismaistest internetipoodidest ka kaabli eTrexi ühendamiseks otse USB-pistikusse; jootekolbiga sinasõber olijad saavad aga vajadusel käepäraste vahenditega ka ise omale sobiva kaabli valmis meisterdada. Taoline tegevus aga pole just soovitatav, kuna eksimuse korral võite oma seadme lihtsalt ära rikkuda ja garantiiremonti pöördumise võib suure tõenäosusega samuti heaga ära unustada.
Saadaval on ka andmekaabel koos toitejuhtmega, mille puhul on korraga võimalik näiteks saada GPS-ile toidet auto sigaretisüütajast ja ühtlasi ka ühendada seade (süle)arvutiga. Toitejuhtme puudumise korral saab eTrex toidet kahe AA-patarei (või vastava aku) abil, kestvuse poolest on saavutatud siiski paremaid tulemusi patareidega (Garmin ise pakub eTrexile alkaline-patareide kasutamise korral tööajaks kuni 22 tundi) . Patareide sisestamiseks pole vaja ei kruvikeerajat ega teravaid küüsi – piisab vaid tagaküljel asuva liblikvõtme poolest pöördest. Ilma patareideta kaalub eTrex üllatavalt vähe – kui tõmmata paralleel telefonidega, siis on tal oma 150 grammiga kaalu küll pisut rohkem kui Nokia populaarsel mudelil 3110, kuid siiski vähem kui kunagisel müügihitil 5110.
Asukoha määramiseks minimaalse kolme satelliidiga suutis eTrex ühenduse luua suhteliselt kiiresti – juhendi järgi kulub tal selleks peale pikemat väljalülitatud olekut keskmiselt 45 sekundit - meil õnnestus keskmine tulemus saada isegi 35 sekundi piirimaile. Tõsi, ainult kolme satelliidi puhul pole asukoha määramise täpsus just kõige suurem, jäädes poolesaja meetri raadiusesse; kui aga infot vahetatakse maksimaalse 12 satelliidiga, küünib täpsus 5-6 meetrini. Samas on lisaseadmetega võimalik tootjafirma kinnitusel saada isegi selle mudeliga ka kuni ühemeetrise täpsusega koordinaate.
Lagedal maastikul ja ka madalamate majadega piirkonnas ei olnud eTrexi asukoha määramise täpsusele mingeid etteheiteid, ca 50-kilomeetrise reisi puhul suutis ta vaid paar korda salapärastel põhjustel “leviauku” sattuda; tiheasustusega (kesk)linnas või kitsamal metsateel liikudes tekkis aga GPS-il satelliitide vähesusest tingituna suurem eksimus.
eTrexi disain viitab sellele, et on tahetud luua lihtne seade, mida oleks võimalik ka ühe käega hallata. Kuna kõikvõimalike korpusel asuvate nuppude arv on viidud vaid viieni, kaks ühel ja kolm teisel küljel, siis on see ka täiesti reaalne. Korpuse tagumine osa ning küljed on kaetud kummitaolise ainega, mis peale veekindluse tõstmise vähendab tunduvalt tõenäosust, et näiteks vihmasajus või mõnes muus vesises olukorras GPS käest plehku paneks. Tagumise osa kummikate võimaldab ühtlasi asetada eTrexi auto armatuurlauale, ilma et ta sealt kohe maha libiseks. Tõsi, järsud kurvid tuleb sellegipoolest selleks ajaks siis unustada. Eraldi keeletaolise kattega on ühtlasi kaetud seadme ülaosas asuv laadimiseks-andmeühenduseks mõeldud pistik
Andmeühenduseks on Garmini poolt välja pakkuda ametlikult vaid arvutis COM-porti ühenduv kaabel, seega näiteks uuemate sülearvutite omanikel läheks sel juhul vaja ka eraldi üleminekut USB-pistikusse. Muidugi võivad huvilised leida välismaistest internetipoodidest ka kaabli eTrexi ühendamiseks otse USB-pistikusse; jootekolbiga sinasõber olijad saavad aga vajadusel käepäraste vahenditega ka ise omale sobiva kaabli valmis meisterdada. Taoline tegevus aga pole just soovitatav, kuna eksimuse korral võite oma seadme lihtsalt ära rikkuda ja garantiiremonti pöördumise võib suure tõenäosusega samuti heaga ära unustada.
Saadaval on ka andmekaabel koos toitejuhtmega, mille puhul on korraga võimalik näiteks saada GPS-ile toidet auto sigaretisüütajast ja ühtlasi ka ühendada seade (süle)arvutiga. Toitejuhtme puudumise korral saab eTrex toidet kahe AA-patarei (või vastava aku) abil, kestvuse poolest on saavutatud siiski paremaid tulemusi patareidega (Garmin ise pakub eTrexile alkaline-patareide kasutamise korral tööajaks kuni 22 tundi) . Patareide sisestamiseks pole vaja ei kruvikeerajat ega teravaid küüsi – piisab vaid tagaküljel asuva liblikvõtme poolest pöördest. Ilma patareideta kaalub eTrex üllatavalt vähe – kui tõmmata paralleel telefonidega, siis on tal oma 150 grammiga kaalu küll pisut rohkem kui Nokia populaarsel mudelil 3110, kuid siiski vähem kui kunagisel müügihitil 5110.
Asukoha määramiseks minimaalse kolme satelliidiga suutis eTrex ühenduse luua suhteliselt kiiresti – juhendi järgi kulub tal selleks peale pikemat väljalülitatud olekut keskmiselt 45 sekundit - meil õnnestus keskmine tulemus saada isegi 35 sekundi piirimaile. Tõsi, ainult kolme satelliidi puhul pole asukoha määramise täpsus just kõige suurem, jäädes poolesaja meetri raadiusesse; kui aga infot vahetatakse maksimaalse 12 satelliidiga, küünib täpsus 5-6 meetrini. Samas on lisaseadmetega võimalik tootjafirma kinnitusel saada isegi selle mudeliga ka kuni ühemeetrise täpsusega koordinaate.
Lagedal maastikul ja ka madalamate majadega piirkonnas ei olnud eTrexi asukoha määramise täpsusele mingeid etteheiteid, ca 50-kilomeetrise reisi puhul suutis ta vaid paar korda salapärastel põhjustel “leviauku” sattuda; tiheasustusega (kesk)linnas või kitsamal metsateel liikudes tekkis aga GPS-il satelliitide vähesusest tingituna suurem eksimus.
Üheks suuremaks erinevuseks, võrreldes kallimate mudelitega, on eTrexil baaskaardi kuvamise puudumine, mistõttu tasub suurema eksimisohu korral kaart lisaks kaasa võtta, kas siis digitaalselt arvutiga või paberkujul. eTrex on aga suuteline näitama oma ekraanil läbitud teekonda ning ühtlasi ümbruskonnas asuvate pidepunktide (ingl. k. waypoints) suhtelist asukohta sinust. Antud vaate skaalat on samuti võimalik muuta, seda siis viiekümnest meetrist kuni 1200 kilomeetrini. Pidepunkte saab ka ise GPS-i sisestada, nii käsitsi kui andmekaabli olemasolu korral ka arvutist; GPS-i ja arvuti omavaheliseks suhtluseks on saadaval nii tasulist kui tasuta tarkvara. Suurema punktikoguse korral tasubki lasta sisestamine arvutil ära teha, kuna käsitöö osutub üllatavalt aegavõtvaks, ning seda just soovides igale pidepunktile ka mingit iseloomustavat tähist-nime panna – iga tähe sisestamiseks antakse ette tähtede ja numbrite jada, kust siis üles või alla liikudes õige täht valida tuleb. Tegelikult saab leppida ka seadme enda poolt automaatselt pakutava nimega, kuid kuna sisestavate punktide maksimaalseks hulgaks on 500, võib lõpuks neis orienteerumine üsnagi peadmurdev olla.
Lisaks oma läbitud teekonna ja pidepunktide kuvamisele saab eTrexil lasta arvutada ka mitmesugust huvitavat (ning vahel ka vajalikku) statistikat oma retke kohta: hetke-, maksimaalset ja ka keskmist kiirust; asimuuti, odomeetrit ja muudki. Kuvatavaid infoväljasid saab navigatsioonivaates kiirelt “üles” ja “alla” klahvidega muuta, võimdaldades nii tutvuda vajaliku infoga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata kaardikuvamise puudumisele ning must-valgele ekraanile on Garmini tootevalikus käsi-GPSide hinnaklassi alumisse otsa kuuluv eTrex igati oma hinda väärt. Tiheasustuses ning paksemas talvises metsatukas tekkis küll “leviauke” ning täpsuse vähenemist, kuid siinkohal tasub igaühel eelnevalt pisut järele mõelda, kas ja kui tihti taolises olukorras ainult tehnikale lootma jäämist ette tulla võib.
Lisaks oma läbitud teekonna ja pidepunktide kuvamisele saab eTrexil lasta arvutada ka mitmesugust huvitavat (ning vahel ka vajalikku) statistikat oma retke kohta: hetke-, maksimaalset ja ka keskmist kiirust; asimuuti, odomeetrit ja muudki. Kuvatavaid infoväljasid saab navigatsioonivaates kiirelt “üles” ja “alla” klahvidega muuta, võimdaldades nii tutvuda vajaliku infoga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata kaardikuvamise puudumisele ning must-valgele ekraanile on Garmini tootevalikus käsi-GPSide hinnaklassi alumisse otsa kuuluv eTrex igati oma hinda väärt. Tiheasustuses ning paksemas talvises metsatukas tekkis küll “leviauke” ning täpsuse vähenemist, kuid siinkohal tasub igaühel eelnevalt pisut järele mõelda, kas ja kui tihti taolises olukorras ainult tehnikale lootma jäämist ette tulla võib.
Kesklinnas tekkis kerge erinevus eTrexi (punane jälg) ning kontrollseadmena
kasutusel olnud Garmin GPS 60 (sinine jälg) asukoha määramise täpsustes
kasutusel olnud Garmin GPS 60 (sinine jälg) asukoha määramise täpsustes
Äärelinnas kahel GPS-il märgatavat erinevust täpsuses ei täheldanud,
tähelepanu juhiks siiski ringteele, kus eTrex pisut trajektoori “lõikas”
