Kuvatud on postitused sildiga niisama tore. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga niisama tore. Kuva kõik postitused

teisipäev, mai 29, 2012

Kohalik CNN

esmaspäev, aprill 02, 2012

No ei saa mitte pangateemadelt kõrvale

Saatis Swedbank taas mulle kirja. Pealkirjaks "Kuhu küll raha kadus?"



Ausõna, mina ei võtnud. Või noh, tegelt kolisin oma finantsidega ligi 7-8 aastat tagasi ära... nüüd siis alles märkasite?

kolmapäev, veebruar 22, 2012

A high-level real-time display derived from an interactive multimedia algorithm

Nagu nutikamad eelmisest postitusest välja lugeda suutsid, siis tänu suurema hulga usalduskrediidi laekumisele otsustati kadunukesele traadid külge panna ning ta jälle üles äratada. Järgnevate kuude, päevade ja neljapäevakute jooksul võib siin siis kohtama hakata mõtisklusi köögifilosoofia, loomingulise depressiooni ning iPhone'ide ülimuslikkuse teemadel.

Aga jah, Suveseiklus toimub vist siiski ka sel aastal, pood on meil jätkuvalt Luha 19 aadressil avatud ning lisaks jõuluhooajaks väidetavalt plaanitavale lauamängule (jah, sa tead küll keda ma silmas pean) õnnestub sel aastal ehk isegi veel mõni välja anda. Töö käib.

Ja ETV näitab uut Sherlockit ning kaks hooaega The Big Bang Theory't ootavad vaatamist.

EDIT: teema/pealkirja väljamõtlemine on kõige keerulisem. Õnneks leidsin sellise koha

laupäev, märts 06, 2010

Vennasrahvaste muusikavaramust

Kui reeded oleme kuulutanud kodumaise muusika propageerimise päevadeks siis tänasel laupäeval paar hispaaniakeelset muusikalaksu. Üks rohkem, teine vähem tuntud - kuid head mõlemad.



reede, märts 05, 2010

Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad..."

Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad..." on raamat, mis jääb pähe kummitama. Mitte tekstina, nagu keegi märkis, vaid minu puhul pigem olustikupiltidena... ja neid pilte oskab Nirti kurivaimu hästi maalida. Iseasi kuivõrd ilus nendel piltidel kujutatu on... kuid ega see päriselu eriti roosilisem olegi. Paraku. Igatahes ei lasknud see raamat end käest panna, neelasin ahnelt lehekülg lehekülje haaval, lootes õnnelikku lõppu - Lilit on ju seda väärt?

Tegelikult peaks veel korra selle läbi lugema, rahulikumalt, aeglasemalt. Ehk siis saab ka sellest kummitamisest lahti.

Tesserakt, ma ütlen.

esmaspäev, veebruar 15, 2010

Postimees helistab kaks korda

Tühja sellest helistamisest, mida ta tõi?

Black Books is a haven of books, wine and conversation, the only threat to the group's peace and prosperity is their own limitless stupidity.

Mmmmm. Aga mida veel?

"A man may fight for many things: his country, his principles, his friend, the glistening tear on the cheek of a golden child. But personally, I'd mud-wrestle my own mother for a ton of cash, an amusing clock and a stack of French porn."
Edmund Blackadder

Suurepärane nauding. (Ei, Gert, tegu pole prantsuse pornoga). Kas on aga ehk veel midagi postipakis? Oojaa...

This genre-defying comedy continues to prove medical issues needn't have any relevance in a hospital setting. Part surreal soap, part comedy drama, Green Wing's characters now face the unenviable task of clearing up the mess they left behind at the end of series one.

Nukker on ainult see, et nüüd ma ei teagi enam ühtegi head komöödiaseriaali rohkem.... ideas anyone?

esmaspäev, jaanuar 11, 2010

Lugemispäevik

Mõni aeg tagasi sai käidud Apollos ning mõnevõrra takseeritud sealset tõlgitud ulmekirjanduse letti... või kui aus olla siis pigem selle allahindluste osa. 200 krooni ning kolm raamatut hiljem saigi poest lahkutud. Mõningad muljed, teie lahkel loal...

Carl Sagan "Kontakt"

Neist kolmest oli seda raamatut kõige raskem lugeda. Tagumisel kaanel on kirjas, et autor on nimekas astronoom ning sellega tuleb nõustuda - võhikule tajutavaid möödalaskmisi seal ei esinenud. Lisaks on kaanel kirjas, et tema raamatud on enim loetud populaarteaduslikud teosed maailmas - sellega on juba raske nõustuda, sest suur osa ajast tundub, et loed hoopis mõnda tõsist teadustööd.

Muidugi, kui raadiovastuvõtja sagedusriba on väga kitsas, kui kuulad ainult ahast sageduste diapasooni, siis tuleb leppida suure ajakonstandiga. Sa ei saa kuidagi detekteerida kiiret modulatsiooni. See on lihtne järeldus Fourier' integraali teoreemist ja on lähedalt seotud Heisenbergi määramatuse printsiibiga. Nii et kui kasutada näiteks kilohertsist vastuvõturiba, ei saa eristada signaali, mis on moduleeritud kiiremini kui millisekund.



S. Vititski "Selle ilma väetid"

Selle Boriss Strugatski romaani tegevus toimub enam-vähem kaasaegsel Venemaal ning seetõttu oli ootuseks kohata ehedat vene eripära korralikus ulmekastmes. Andku Strugatski loomingu austajad mulle selle ootuse pärast andeks, kui see vale oli - ei mäleta mina millal (ja millist) vendade raamatut viimati kätte võetud sai. Kohalikku elu näidataksegi sellisena nagu see on - ei puudu kantpead, viinajoomine ega ka tarakanid - kuid lugemise teeb keeruliseks suur hulk erinevaid tegelaskujusid. Lisaks veel ka korralikus koguses Lüürilisi Kõrvalepõikeid, nii et loogiline järjepidamine kes-on-kes jääb mõnel hetkel päris segaseks. Mis aga häiris, oli vene keeles kasutatavate anglitsismide tõlkimine eesti keelde, selle asemel et siinseid termineid kasutada.

"Aga kuidas oleks GKO portfelli hedžeerimisega fjutšersite abil" päris Matvei ettevaatlikult. See oli kontrollküsimus.
Vadim vaikis paar sekundit, kuid siiski vastas - üsna vastutahtmist, kuid vastavuses normide ja tavadega:
"Kahjuks ei. Võin garanteerida vaid enda osalemise GKO OFZ teistkordsel oksjonil dilingisaalis."



Aldous Huxley "Hea uus ilm"

Huxley't ostes tegin kaks viga: esiteks arvasin, et olen lugenud ühte tema varasemat raamatut (tegelikult aga mitte - ei viitsi praegu ka tegelikku autorit guugeldama hakata) ning teiseks, et ma selle varem juba korra läbi lugenud olen. Igal juhul ära ma selle ostsin ja tuleb tunnistada et ostuga igati rahul - neist kolmest oli see ainus, mille käest panemata läbi lugesin. Olgugi, et kirja pandud ligi 80 aastat tagasi, tabasin end üsnagi mitmel korral lugedes mõttelt "Taevas tänatud, et midagi taolist juhtunud pole", millele järgnes enamasti ka küsimus "Aga kui kaugel me taolisest tulevikustg tegelikult oleme?". Kui eesmärgiks on kõigi inimeste õnn, siis kas sellise eesmärgi saavutamiseks on ikka kõik vahendid lubatud? Boonusena sai aga uue kasutusvõimaluse terminile "pneumaatiline" :)

"Imelik mõelda, et koguni Meie Issanda Fordi päevil polnud enamiku mängude jaoks tarvis muud varustust kui vaid paar palli ja kappi ja vahest ehk jupp võrku. Kujutlege vaid, kui arutu oli lasta inimestel mängida keerulisi mänge, mis mitte millegagi ei aita suurendada tarbimist. Lihtsalt hullumeelsus! Tänapäeval ei kiida kontrolörid heaks ühtegi uut mängu, kui pole võimalik tõestada, et see nõuab vähemalt niisama palju lisaseadeldisi nagu kõige keerulisem kõigist olemasolevaist mängudest."

pühapäev, jaanuar 10, 2010

Päikeseline talvetervitus Kuubast

Kodune abstraktsionist



3a3k / mspaint

neljapäev, jaanuar 07, 2010

El que habla dos lenguas vale por dos

Ehk siis lühidalt: Hispaania Maja alustab 01.02 hispaania keele kursustega. Sõprade kaasakutsumisel saab kutsuja iga sõbra pealt 5/10% hinnasoodustust, sõber aga 250-kroonise kinkekaardi. Seega - kui keegi tahab omale hinnasoodustust (või sõber olla ja kinkekaarti saada) siis andku teada.

laupäev, detsember 05, 2009

Rammstein vs Cookie Monster



11 nädalat veel.

teisipäev, november 17, 2009

Tasuta lauamängud

Andku (püsi)lugejad see väike kommertstekst mulle andeks... eks?

Kui oled natukenegi lauamängude huviline, tule ja osale uue lauamängude veebipoe avamismängus, kus tuleb kahe nädala jooksul vastata õigesti kümnele küsimusele. Edetabeli kümme parimat saavad lauamangud.ee poolt auhinnaks uhiuue lauamängu, kõik ülejäänud osalejad aga esimese tellimuse tegemisel 10-protsendilise soodustuse.

kolmapäev, oktoober 28, 2009

Jedes spielen, nicht einsteigen & halooo (Essen, Spiel 2009)

"It's not about trying to win myself. It's about not letting others to win."

Algas see kõik tegelikult Costello juures. Olles enam-vähem viimase trolliga kohale kärutanud ja väikese veinipudeli lahti korkinud, hakkas üha täienevat seltskonda nähes tekkima aina rohkem tunne, et selle kaadriga võib see reis täitsa lõbusaks osutuda. Soojenduseks Imperial ning paar Sabotööri ja veidike kõrgendatud meeleolus saigi bussi peale jalutatud. Kell 4.30, olles enne seda 20 tundi järjest üleval olnud. Seega pole ime, et täitus Leheneegri tagasihoidlik ennustus Tallinna piiri mittenägemise kohta. Tegelikult mõned pildid isegi meenuvad Pärnu maanteest, kuid kuna oli tegemist uduga, polnud väljas eriti midagi vaadata. Läbi unesegasuse kuulsin ka, kuidas Pärnus olla õigest inimesest mööda sõidetud alguses... aga see selleks. Buss oli seevastu huvitav - kui kiirus tõusis üle 70 km/h, hakkas tagumises osas olevast katuseluugist meeletult külma õhku sisse puhuma. Lõpptulemusena viis see sellleni, et peale uinumist ärkasid külmunud nina peale, soojendasid selle kätega üles ja uinusid taas. Ning tsükkel kordus. Riia lennujaamas ronis seega bussist välja hulk kangestunud lauamängureid, kelle jaoks terminali astumine oli võrreldav troopilisele saarele sattumisega. Üksikud järelnähud külmavärinate näol olid juba pisiasjad.

Nii Ryanairi lend kui hilisem bussitransfeer hostelisse möödusid ebahuvitavalt tukkudes. Oluline oli vaid see, et soe oleks. Hostel ise oli viisakas, puhas, kuid hinda arvestades oleks ikkagi natuke enamat oodanud, eriti hommikusöögi osas... aga magamiskohad olid(neljased/kuuesed toad), viisakad wc/dušš olid ja toolid-lauad ka. Mida sa hing ikka rohkem ihaldad.

Kiire arvutustehe näitas, et kui üldse millalgi, siis ainult saabumisõhtul ongi reaalselt ainus võimalus nende viie päeva jooksul tutvuda selle kauni Saksa väikelinna vaatamisväärsustega ja ühtlasi ka kõht korralikult täis süüa. Viimane korralik keretäis kippus enamusel jääma nii 24h kaugusele juba. Allan oli ka eelmisel aastal siinkandis käinud ja teadis rääkida, et "siinsamas kohe, paarisaja meetri kaugusel ristmikust on üks hea ja odav kebaabikoht". Jäime siis sinisilmselt seda uskuma ning asusime teele. Õigele ristmikule jõudes ei olnud aga Allanit läheduses (või ta jäi hüüdjaks hääleks kõrbes?) ning me pöördusime valele poole. Peale esimest kilomeetrit jõudsime järeldusele, et siin vist seda kebabi pole, samas välistasime aga entusiastlikult muid söögikohtasid ("Ei, hiinakat ei tahaks ikkagisüüa", "See on siin liiga väike/kahtlane/kallis koht" jmt). Peale teist kilomeetrit olime valmis juba lähimast pizzeriast pitsasid kaasa ostma ning kiriku esisele muruplatsile vajuma. Õnneks leidsime seejärel aga kohaliku kaubanduskeskuse koos sealse kebabi-kohaga ning peale hirmodavate hindadega meeletute portsjonite konsumeerimist võisime seljatoele vajuda ning õndsa naeratusega ümbritsevat jälgida.

Ahjaa, luban, et edaspidi rohkem ei kommenteeri Saksa elu-olu hindasid, kuid nii palju kui nende viie päeva jooksul väljaspool messi ringi liikuda õnnestus, jäi enamus hindu äärelinna kaubanduskeskustes-poodides eestlasele täiesti jõukohaseks... et mitte öelda odavapoolseks. Ning teine asi, mida ei kommenteeri, on ühistransport. Tallinna suuruses linnakeses oli selline (kiir)trammide struktuur välja ehitatud, milleni siinmail lähima 50 aasta jooksul kindlasti ei jõuta. Ning ümberistumisi võimaldav ühe tsooni (või tegelikult oli see vist ikkagi kahe tsooni?) pilet maksis meie rahas 30.- (meil on olenevalt ostukohast pileti hind 13-20 ning ei võimalda ümber istuda), ostes aga grupipiletina sai igaüks sama summat välja
käies sõita terve päeva (tõsi, viiese grupina koos püsides).

Mis aga esimesel päeval messil toimus... seda paraku ei õnnestu kirjeldada. Olles pidanud siiani piirduma vaid kohalike või Soome lauamängupoodide poolt pakutava valikuga, lõi sealne väljapanek alguses pahviks. Kujutage ette kolme Pirita messikeskuse suurust kompleksi, mis on lauamänge ja nende tootjaid täis. It's bloody unbelievable. Ning valdav enamus tootjaid pakkusid ka võimalust lihtsalt tasuta oma mänge proovida - istu laua taha ning mängu disainer isiklikult tuleb ja õpetab sulle reegleid. Ehk siis esimene päev jättis tunde, mis võib olla lapsel, kes on suuuurde kommipoodi sattunud.

Üks koomiline seik oli Days of Steami boksi juures seda mängides, kus peale mängu põhimõtete selgitamist alustasimegi omas stiilis (vt. motot selle sissekande alguses). Ehk siis kuna mängu mõte oli (a) ehitada raudteed ja (b) vedada mööda seda kaupasid linnadesse, kuid mööda mängija ehitatud teed said ka kõik ülejäänud sõita, siis veedeti esimene pooltund veedeti rõõmsalt võimalikult keerulisi teid välja mõeldes, ilma ühtegi linna juurde tekitamata. Mängu autor vaatas seda mõnda aega eemalt mõtlikult pealt, tuli siis laua juurde ja küsis: "Why are you playing like this??!", kartes et on meile reegleid kuidagi valesti edastanud. Selgitasimegi talle siis muiates, et selline on meie grupi mängustiil ja ärgu kartku, küll ka tavapärane mäng mingil hetkel tekib.

Rõõm oli ühtlasi näha, et ka meie põhjanaabrid olid messil esindatud... ning veel suurem rõõm oli näha, et (vähemalt minu maitse kohaselt) oli seal ka mängitavaid mänge nende poolt. Kuigi jah, selle peale võivad vist ainult soomlased tulla, et Euroopa turule minna mänguga, millel nimeks... "Epäillyt" :) Aga nagu nad ütlesid, on tegelikult neil olemas ka ingliskeelne versioon eurooplasele suupärasema nimega, kuid seda neil paraku messil kaasas polnud.

Eraldi saal oli lisaks nii koomiksisõpradele (no absoluutselt kõike võis sealt leida) kui ka larpijatele, rollimänguritele ja muule analoogsele rahvale (antagu mulle palun andeks kui ma teadmatusest sobimatud grupid kõik nii kokku lahterdan), kuid ega nende saalide süstemaatiliseks läbikäimiseks tegelikult neljast päevast ei piisanud.

Ning nagu ennustatud sai, mida enam messi lõpu poole, seda rohkem mängude hinnad kukkuma hakkasid - enamusele tootjatele oli kasulik mingi sümboolse hinnaga oma kaup maha müüa, kui et hakata seda uuesti konteinerites kuhugi X-kohta tagasi transportima. Lisaks allahindlustele korraldati UGG boksis ka strateegiamängude oksjonit - kuna aga kohalviibijaid oli vähe ning sealtki suurem osa eestlased,siis üksteist üle ei pakutud ning seeläbi saime nii mitmegi väärt asja omale suht hea hinnaga. Exploit missugune.

Ja oodatult-ootamatult saigi viimane messipäev otsa, ronisime viimast korda trammile, et hostelisse sõita ja sisustasime õhtu traditsiooniliselt mängides. Seekord aga mitte ainult tavapäraseid mänge, vaid ka "Paki kohver Ryanairile sobilikult", kus kohvri mõõtmeid kahekordselt ületav mängude kogus tuli kuidagi ära mahutada nii mõõtmete kui kaalu poolest. Eestlased on aga andekad ning täpseim tulemus, mida ma mäletan oli vist 70 grammi alla piirnormi :) Ning üks lätlane kuulutas enesekindlalt lennujaamas "700 grams for sale in my bag" :) Tõeliseks närvide katsumuseks osutus aga käsipagasi kontrollist läbiminek, kus üritasin iga hinna eest varjata asjaolu, et minu seljakott ei mahu ka parima kujutlusvõime kohaselt nendesse õblukestesse raamidesse, mis Ryanil ette nähtud on. Hoolika kontrollivaliku tulemusena läks õnneks.

Tagasisõit polnud samuti midagi erilist, tänu Andilt saadud vihjele õnnestus vaid saada jalaruumiga kohad Ryanairis kus ei jäänudki karbisilkude tunnet sisse. Lennujaamas jällegi seesama buss samade hädadega ning tee Tallinna poole võis alata ja tukkumisega vahelduses saigi õnnelikult koju jõutud. Järgnes 12-tunnine lõunauinak.

(pealkiri sisaldab endas lauamängumessil ja sinna jõudmisel edukaks hakkamasaamiseks vajalikku fraasidekomplekti, õpitud kohapeal)

reede, oktoober 02, 2009

Reedelõunane positiivsus

- R-kioskist öeldakse, et seoses kampaaniaga kui võtad lisaks vahvlile ka limonaadi saad kokku 5.- odavamalt kui ainult vahvli hind oleks
- näed trammis reisisaatjat kes teeb oma tööd rõõmuga, aitab vanainimest tema raske turukotiga
- Jänkistani Amazon saadab paki ähvardatud nelja nädala asemel kõigest napi kahe nädalaga
- tänu sellele on nüüd üks hea (ja loodetavasti kasulik) raamat lugemiseks ning The Complete Collection ühte briti komöödiasarjade klassikat

Nüüd tuleb veel vaid pool allesjäänud tööpäeva ära kannatada.


You'll have to forgive him. He's from Barcelona.

kolmapäev, september 16, 2009

Peab meeldima

Rank: 50,207 of 932,699

teisipäev, september 08, 2009

Niisama tore

Mmmm... arhitektuur. Silm lausa puhkab. Eriti veel sellel.

laupäev, august 29, 2009

Rammsteinimaa

< sügav ohe >


Jah.



Sõltuvus on üks karm asi. Aga samas, kui seltskond on super ning ühtlasi on võimalus suht soodsalt näha 'maailma kõige-kõige-kõige'-t, siis miks ka mitte. Ehk siis - Spiel, hier komme ich!


-------------------

Samuti tuleb tunnistada, et EPL-is viidatud marinetraffic.com on päris lõbus ajaviide... vaadata et kus mõni laev parajasti liigub. Eks neid lennukeid ja satelliite olegi juba lõpmatuseni vahitud.

teisipäev, august 25, 2009

Tehtud

Täna, 9 päeva peale puhkuse lõppu, olen lõpuks ometi suutnud kõigi puhkuseks plaanitud plaanidega ühele poole saada. Ja peaaegu et jällegi inimeseks taastuda. Yay.

pühapäev, juuli 26, 2009

Laul sellest, kuidas sõpradele hapendatud köögivilju pakkuda ja kuidas neid köögivilju hapendada

Pühendusega Gerdile :)

Kui su sõbrad-tuttavad
sulle külla ruttavad,
mis siis neile pakkuda,
et võiks sõrmi lakkuda?

Võta natukene kapsast
või siis võta pisut kurki.
Köögikapist leiad purgi.
Topi kurgid-kapsad purki.

Lisa vett ja soola vähe.
Võlusõnad jäta pähe.
Hõika nii, et maja rapuks:
"Kapsad! Kurgid!
Minge hapuks!"

(Ilmar Trull)


A tuleb tunnistada et need kurgid olid tõesti head :)

reede, juuni 19, 2009

Everybody loves Hypnotoad!

Good news, everyone!

Suur oli minu kurvastus, kui sain teada, et kultusseriaali "Futurama" on tehtud vaid viis hooaega - seda on küll tublisti rohkem kui mõnda teist väärt saadet, kuid sellegipoolest vähe. Seda suurem oli aga positiivne üllatus, kui sain teada, et viimase paari aasta jooksul on sellele seriaalile tervenisti neli täispikka järge tehtud: "Bender's Big Score", "The Beast with a Billion Backs", "Bender's Game" ja "Into the Wild Green Yonder". Kõik neist täis sedasama harjumuspärast mahlakat paroodiat ja mõnusaid süžeepööranguid. Kel huvi, saab juba ise täpsemalt edasi uurida, mina ei räägi nende filmide sisust sõnakestki.



Millest aga käesoleval postitusel selline nimi? Nimelt on Futurama tegijate hinnangul just sellenimeline sari 31. sajandil populaarseimaks TV-sarjaks. Aeg-ajalt vilksatab see hüpnotiseeriv kärnkonn läbi ka mõnest episoodist, otseloomulikult on mõni tema seeriatest juba üleval ka YouTube's - kõige naljakamaks osutus aga minu jaoks leida selle sarja kohta isegi sissekanne IMDB-s. Ning nagu ühel (tulevasel) hittsarjal ikka, leidub seal ka vaatajate kommentaare. Toongi ühe siinkohal ära:

After seeing this, there's is no real reason to ever watch anything else! Ever! This show has it all, and leaves you feeling refreshed! The BEST show I have ever seen, hands down. All the drama, action, story, and horror you could ever want in a show. This may only be 22 minutes long, but you can easily re watch it as many times as you want and its good, every time. After watching this, I went straight to the store and bought season one. Every episode is as full of win as this one. The best acting I have ever seen on television. I don't want to spoil anything, but when you get done watching this is will have been so good you will forget everything you just saw! All glory to the Hypnotoad!