Kajakapoja senine lühike elu oli möödunud Schnelli tiigi ääres, vaadates kuidas pardid saiatüki pärast kisklevad ning tuvid stoilise rahuga päikese käes kudrutavad. Peale esimeste sammude äraõppimist tekkis tungiv soov oma värskelt omandatud teadmisi üha rohkem ja rohkem arendada... nii saidki väikestest sammudest suured. Suurte sammudega hüpatigi ringi, ümber tiigi, üle muruplatsi, ka kaugemale. Oskamata isegi veel korralikult tiibasid avada, et läheneva ohu eest vajadusel ära lennata. Suurte hüpetega üle kõnnitee, sõiduteele. Ja enne, kui jõudsin kuidagigi sellele reageerida - raksaki! Lennuvõimetu tiib lendas vastu asfalti, nokk liigutas paar viimst korda...
Sinine Saab 95 (253AUB) tegi oma töö kiirelt ja korralikult. Kes on järgmine?
teisipäev, juuni 12, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar