Jäme joon

Aeg siis siingi joon alla tõmmata. Selleks aastaks vähemalt. Kui vaadata viimast kuud, siis nende 30 päeva jooksul olen jõudnud tekitada vaid kolm postitust... vähe. Samas, alati annab end välja vabandada sellega, et rõhume ikka rohkem kvaliteedile mitte kvantiteedile. Kui aga aus olla, siis on viimasel ajal tulevane sissetulekuallikas võtnud kogu senise vaba aja ning lauamängude arvustamine rahuldanud kirjutamissoovi.

Rõõm on samas tõdeda, et aasta alguses vaikselt ajusägarate vahel tiirlema hakanud hägune lauamängude populariseerimise idee sai lõpuks teoks ning realiseerus päris poena. Muchos gracias kõigile jõu ja nõuga toetanutele. Tee on aga veel pikk minna ning plaanid on suured - nii et tõenäoliselt ei saa ka lähitulevikus siin eriti tihedaid vesteid olema.

Käesolev postitus pole aga mitte ainult jumalagajätt vaid tegelikult kannab ta ka järjekorranumbrit 500. Ümmargustest numbritest lummatuna olles heidangi siis kiire kõõrdpilgu minevikku. No nii tüüpilisel moel ennast kiites, et kui palju külastati ja mis olid popimad lood ja siis omakorda nendele viidata jne. Ehk siis mina olin selles osas väga tubli, et pakkusin adekvaatseid vastuseid selliste otsingutega siia jõudnud tegelastele:

"lennukite minimaalne omavaheline vahekaugus"
"palju õnne inimesed"
"äriidee"
"laua viin"
"kähkukate kunst"
"maavälise elu võimalikkus"

Kui aga välja jätta igasugu guuglid, blogipuu ja muu kangem kraam, siis huvitaval kombel on enim inimesi siia eksinud Naise ja Manjana blogidest. Esimene neist on lukku pandud ja võti ka kuhugi kaugemale - seega jäävad tänusõnad kuhugi ukse taha õhku... teisele aga saavad need edastatud...ummm... kui mitte enne siis kahekümnendaks kuupäevaks :)

Mis veel? Kurbtusega tuleb aegajalt tõdeda, et üks või teine lugemisväärne koht uksed kinni (või vähemalt lukku) paneb... õnneks aga aeg-ajalt kohtab veel mõningaid ärksama vaimuga kodanikke. Tuleb ainult otsida. Senikaua aga... lahendage maleülesandeid, viige Eesti tšehhidest mööda ja olge toredad.