Mis see mikroarvuti õieti on?

Firma "Apple Computer" andis 1977. aastal personaalarvuti arengu stardipaugu. Selle firma toodangu näitena tutvustame teile arvutit "Macintosh". Seitsme riigi arvutiteadlased valisid ta 1984. aastal "aasta tipparvutiks".

Selle võimsa kääbusarvutiga töötamiseks piisab nimetissõrmest. Kõike muud saab teha väikese lisaseadise - hiirega. Kui libistate hiirt laual edasi-tagasi, liigub ekraanil nooleke (kursor). Sellega saate näiteks osutada ekraanil oleva menüü mõnda rida, et arvuti mõistaks, millist infot tahate saada, seejärel vajutate hiire sõrmisele ning soovitud andmed ilmuvad ekraanile.

Niiviisi, üpris lihtsalt, võite "Maciga" kirjutada aruandeid ja kirju, organiseerida, analüüsida, joonestada, illustreerida, koostada diagramme ja plaane, koguda, töödelda ja salvestada iga liiki infot. Et tüüpilisi kirjutuslauatöid mugavamalt sooritada, selleks on "Macintoshi" (ja teistegi spetsialisti mikroarvutite) kasutaja käsutuses hõlpsasti äraõpitavad ning suure jõudlusega rakendusprogrammipaketid.

Asjast ülevaate saamiseks heidame pilgu "Macintoshi" tehnilisele kujundusele.

"Macintoshi" võimete alus on integreeritud tarkvaratehnika, milles rakendatakse "aknaid", piktogramme ja hiiretehnoloogiat. Kõik selle teeb võimalikuks kiire mikroprotsessor MC68000. "Macintoshi" sisseehitatud diskettsalvesti töötab 3,5-tolliste diskettidega, mis on nii väikesed, et neid saab pista rinnataskusse, ometi mahutavad nad umbes sada dokumendilehekülge, täpsemalt 400 kilobaiti infot.

Sisseehitatud heligeneraator võimaldab tekitada helisid ja teha muusikat. Tagaküljel on järjestikliidesed välisseadmetele nagu printer, modem või ühendussiin "Apple-Bus", mille kaudu saate omavahel ühendada kuni 16 "Apple'i" arvutit. Et mikroarvutid erinevad sisseehituse ja talitlusviisi poolest suurematest arvutitest vähe, siis võite tehnilisi üksikasju leida järgmistest peatükkidest.

Juba praegu võtavad suured Ameerika ülikoolid uusi üliõpilasi vastu üksnes tingimusel, et need soetavad endale kantava suure jõudlusega arvuti (näiteks 1000-dollarise "Macintoshi"). Tulevikus ei ole ärialane karjäär enam mõeldav ilma põhjalike arvutialaste teadmisteta.

Karl Bolle "Arvutiaabits 4" Heidelberg 1986.
Tõlkinud Ustus Agur. Tallinn "Valgus" 1990.