Üha rohkem hakkab mulle tunduma, et Toom-kuninga kaupluse näol pole tegemist teps mitte turumajanduse ning konkurentsi viljastavates tingimustes kasumit taotleva ettevõttena vaid pigem kohalike kröösuste sotsiaalse eksperimendiga, et näha mida on vaja teha selleks, et poest inimesi eemale tõrjuda.
Omaaegsest (ja mitte väga ammusest) täitsa viisakast poekesest on see muutunud lettidest ümbritsetud tantsusaaliks, kus nii eelpakendatud salati, puuviljade või ka lihtsalt leiva-saia ostmiseks pead seisma ühisesse järjekorda ning õigel hetkel siis näpuga riiulitele osutama hakkama, et näidata mis ostusoov sul parajasti on. Tõsi - saiakesi, kuivaineid ja kaheliitriseid õllepudeleid saad täitsa oma käega valida. Piimatooteid vist ka. Maksmiseks pead aga ikka üldisesse järjekorda võtma. Nostalgialaks missugune.
Ning pealkiri on inspireeritud täna minu ees seisnud kodaniku tellimusest (tegelikult oli pakk soolapulkasid ka kuid see oleks pealkirja liiga lohisevaks muutnud). Pilt aga, kui Postimeest parafraseerida-tsiteerida pole üldse looga seotud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar