Fotojaht: lill/õis

Jätkuvalt on mul millegipärast tunne, et pilditegemise (musta) maagia juures on kaks teemavalikut, kus võib alati tulemusega juba ette rahule jääda: need on päikeseloojangute ja lillede pildistamised. Kui veel omad lisaks ka makrovõtteks sobilikku objektiivi ja suudad mõne tolmukatel püherdava putuka enam-vähem fokuseeritud kujul pildile saada, võid kohe suht kindel olla, et vaatajate nunnumeeter hetkega piirajasse lendab.

A miks mul endal ühtegi sellist pilti pole? Krt seda teab... no ei paku huvi, noh. Mõni kuulab Sky Plussi, mõni Elmarit, mõni Vikerraadiot... go figure. Ja üleüldse sain täna oma pildid üles harjumatult varakult :)

Liikluses kohtab ka selliseid

Thurn and Taxis

Kujutage ette olukorda, kus olete mänginud mänge, kus tuleb võidelda ellujäämise nimel kas zombide, müstiliste koletiste või Cylonite vastu; mänge, kus tuleb üles ehitada linnasid, riike või suisa tsivilisatsioone; mänge, kus saab manipuleerida aktsiaturgudega ning luua varifirmasid. Ning nüüd kujutage ette olukorda, kus teile kõige selle järel pakutakse võimalust mängida mängu, mis kujutab endast... keskaegset Saksa postisüsteemi. Justnimelt, keskaegset Saksa postisüsteemi.

Enam-vähem sellised emotsioonid valdasid mind, kui pakuti välja võimalus mängida Thurn and Taxis'it... kuid kui on hea seltskond, siis ei ole olemas ka kehvi mänge - seega võtsin pakkumise vastu. Tuleb tunnistada, et ma ei pidanud kahetsema - mäng osutus piisavalt heaks, et ligi tunnikeseks muud maailmat ära unustada.

Tegemist on siis üsnagi lihtsate reeglitega mänguga, kus iga mängija proovib keskaegsel Baierimaal (ning selle ümbruses) arendada välja võimalikult kiiresti ja võimalikult laiaulatuslikku postijaamade võrgustikku, et kohalikel parunitel ja vonnidel oleks mugav oma ringkirju naabritele edastada ja edikte lugeda. Võrgustiku ülesehitamiseks on vaja see kõigepealt plaanina paika panna (s.t. kaartidena enda ette lauale asetada), plaani koostamine (ja selle õnnestumine) sõltub suures osas aga kaardipakist tulevatest kaartidest.

Positiivne on aga see, et kaardipakist ei tule kaarte pimesi tõmmata - mängulaua vasakul ääres on alati kuus kaarti pildiga ülespoole - ole aga mees ja vali sobiv välja. Paraku kui oled juba omale plaani paika pannud, siis ei tohi seda enam ümber tegema hakata - ehk siis kui oled juba piltlikult öeldes otsustanud, et sinu postikaarik sõidab Tallinnast läbi Keila Paldiskisse, ei tohi sa neist kohtadest enam ühtegi ära muuta, võid vaid algusesse või lõppu jaamasid juurde lisada. Seda võivad muidugi ära kasutada sinu kurjad konkurendid, sest kuna plaanid on avalikud, pole neil enamasti keeruline oletada, et milline sihtpunkt sind just huvitaks ning seejärel see siis endale napsata.

Et aga postiimpeeriumi ülesehitamine liiga aeganõudvaks ning valuliseks ei läheks, on võimalus abi paluda erinevatelt ametnikelt - mõni võimaldab sul rohkem kaarte maast võtta, teine jällegi korraga rohkem kaarte oma teekonnaplaani juurde lisada jmt. Erinevate ametnike soosingu osav ärakasutamine võimaldab sul seega oma plaanid teistest kiiremini realiseerida ning mida kiiremini sa mõne piirkonna oma postijaamadega ära täidad, seda rohkem piirkonna valitsus sinuga rahul on ja rohkem võidupunkte sulle jagab. Mäng ise käibki võidupunktide peale, nii et need, kellele mingil põhjusel rahamängud ei meeldi, võivad kergendatult ohata.

Tegemist on seega piisavalt huvipakkuva ca tunniajase kestvusega lauamänguga, kus sarnaselt võrdne osa on nii õnnel kui ka oma planeerimisvõimel. Miks on selle mängu nimel aga seost tolleaegse postindusega? Vastuse leiab siit...

8/10

Thurn and Taxis ametlik lehekülg

Last Night on Earth: The Zombie Game

Üle unise väikelinna Woodinvale'i on laskumas ööpimedus, kuid tihenev udu ning pikenevad varjud toovad seekord kaasa midagi rohkemat kui lihtsalt kergest tuulepuhangust põhjustatud külmavärinad. Kunagine rahulik kogukond on muundumas täielikuks põrguks, kui mööda linnakest hakkavad liikuma näljaste zombide hordid, kelle ainsaks sooviks on rahuldada oma kustutamatut nälga inimliha järele. Mõne aja pärast ongi ellu jäänud vaid käputäis inimesi, kes üheskoos võitlevad oma elude eest. Selles lõpmatusena tunduvas öös tundub ainult üks asi surmast veelgi hullem... saada nakatatud.

Selliselt algab "õudusmänguks" tituleeritava mängu "Last Night on Earth" sissejuhatus ning see vastab ka täielikult tõele. Paljud on kindlasti vaadanud erinevaid B-kategooria õudusfilme - tänu sellele mängule on aga filmi sisu võimalik ise kujundada ning läbi elada.



Mängu alguses lepivad mängijad omavahel kokku, kes mängivad häid linnakodanikke-kangelasi ning kes kurje inimliha järele janunevaid zombisid ja ühtlasi valivad stsenaariumi. Korraliku filmi kohaselt ei saa ju tegemist olla lihtsalt suvalises kohas toimuva sõdimisega vaid igal mängul on ka konkreetne teema ja sellest tulenevad võidutingimused mõlemale poolele. Stsenaariume on aga erinevaid - lihtsamates piisab kangelastel võiduks vaid teatud hulga zombide mahanottimisest, keerulisemates tuleb aga hommikuni kaitsta vana mõisahoonet zombide sissetungi eest või hoopis leida verejanulisi olevusi täis linnast kütusekanister ning autovõtmed, et seejärel võimalikult kaugele kihutada. Zombide juhtija(te)l on ülesanded mõistagi lihtsamad - takistada inimesi oma plaanide täitmises.

Suur osa mängust põhineb kaartidel ja täringutel - kaardid on need, mis näitavad millised relvad inimestel parajasti on kui ka need, mis näitavad milline sündmus ootamatult tekib; täringute abil selgub aga enamasti, kes inimese ja zombi kokkusaamisel võitjana edasi liigub. Samas pole tegemist puhtalt kaardimängu või täringuveeretamisega - kuna tegevusel on ajaline mõõde ning samuti ka reaalsed piirangud (pumppüss on küll lahe relv aga selle leidmine ei tähenda mängu võitu inimestele - kui padrunid saavad otsa, on see kasutu) siis tulebki keskenduda rohkem koostööle ja üksteise abistamisele kui igaüks-enda-eest amokijooksmisele. Ning see selle mängu juures mulle eriti meeldibki.

Teine asi, mis mulle meeldib, on mängulaud koos -tegelastega. Kui laual tuleks liigutada vaid lihtsalt värvilisi nupukesi, poleks LNOE väärt teist korda vaatamistki... detailsed inimeste ning zombide kujukesed annavad aga mängule täiesti filmiliku oleku. Täiendavalt on ka kaartidel piltideks filmikaadrid koos paari iseloomustava fraasiga.
Mängulaud kujundab endast aga tüüpilist väikelinna, kus on nii kirik, kool, politseijaoskond kui ka hunnik muid asutusi - kuna aga mängu alguses pannakse laud kokku juhuslikkuse põhimõttel siis võib julgelt öelda, et iga kord toimub tegevus mõnes erinevas linnaosas, laskmata tekkida rutiinsetel lahendustel.

Kokkuvõtteks võin öelda, et Last Night on Earth on üks mõnus seltskondlik mäng, kus eriti kaartidel olevate fraaside abil ("Oh my God, it's not Tom anymore!" - "Grrlph!") on võimalik sujuvalt tekitada õudusfilmidest tuttavat paanilist õhkkonda. Karbi peale on mängu kestvuseks kirjutatud 60-90 minutit ning üldjoontes võib sellega nõustuda, koos Growing Hunger laiendiga saab kaasa ka 10-minutilise 2-mängija stsenaariumi, kuid võib juhtuda, et mõni pikem stsenaarium võtab hea seltskonna olemasolul aega ka rohkem kui kaks tundi.

"So put down that popcorn, grab your shotgun, and hide your brain; the Zombies are coming and this could be your Last Night on Earth!"

9/10

LNOE ametlik veebileht
Kaks veebis avaldatud stsenaariumi

Kadriorus

Pühapäeval sai poisiga vahelduseks Kadrioru mänguväljakul käidud, kus palju lapsi ning hulk uhkeid atraktsioone. Samuti oli seal ka väikeste elektri jõul liikuvate autode-mootorrataste-atv-de laenutus, mis tegi väikese osa lastest rõõmsaks ning suurema osa kurvaks, et mitte öelda jonnivaks. Iga firma teeb muidugi endale ise oma äriplaani... aga tulla tasuta mänguväljakule laste keskele oma põrisevaid mänguasju reklaamima-laenutama tundus siiski kergelt kohatu. Umbes sama kohatu kui anonüümsete alkohoolikute koosolekule alkoholileti püstipanek... mõlemal puhul kehtib ju vabandus et "Ega keegi ei käse ju osta".

Või olen ma ise nii juhm, et ei taipa tasuta väljakule minnes sularaha kaasa võtta.

Fotojaht: alkohol/kõrts

No ei ole võimalik. Kui on alkohol, pole fotokat. Kui on fotokas, pole alkoholi. Ja kui on nii fotokas kui alkohol, ei kannata pildid enam teistkordset vaatamist.

Jahilkäik lõppes samuti fiaskoga... baatjuška võib rahule jääda. Linnapilt on kõikvõimalikust alko'olist tühi. Veel raskem võiks ehk olla veel teema "suitsetamine/sigar". Ega muud üle jäänudki kui lõpuks kodus käepärastest vahenditest midagigi kokku keerata...

Rahva hääl olukorrast riigis

Rahvas ütleb:

Kokkuvõttes - vahet pole, praegu on isegi kõik hästi. Tegu on ainult käimasoleva hankemenetlusega, et outsource'da riigijuhtimine IMF-ile. Minu jaoks see probleem ei ole, paistab et ka ühelegi tipp-poliitikule ka mitte. Okei, Mart Laar ja Taavi Veskimägi ei tundu rahul olevat, aga Veskimägil ei ole piisavalt pulli ja Laar ei taha millegipärast hambaid (veel?) näidata. Execution on IMF'il kindlasti parem, MBA beats Chemistry/History BA any day of the week. Kui peaks olema mingi suuremat sorti looduskatastroof või (väga päevakohane) epideemia, siis ei hakkaks riik ka end liigutama mitte siis, kui turvamehed teatavad, et Tallinn on laipu täis, trollid ei sõida ja Tallinki laev mahutab 3000 inimese asemel vajadusel ka 15 000 üheotsa piletiga sõitjat, vaid alles siis, kui Statistikaamet T + 110 päeva pärast teatab, et "rahvastiku arengus oli viimase kvartali jooksul märgata irregulaarseid trende".

Jääb üle vaid nõustuda.

Fotojaht: liikumine/sport

Vähem sporti, rohkem liikumist.

Ettevõtja - vaene inglike

Ettevõtjad on inimesed, kes teevad palehigis tööd, hommikust õhtuni tööl istudes. Reeglina sõidavad nad tööle trolliga ning ilusatest naistest ja jahtidest näevad vaid haruharva und. Ja söövad kiirnuudleid ning musta leiba. Ja keefiri joovad peale.

Ahh - masendav on olla ettevõtja!


Alternatiivne arvamus on õnneks siin olemas. Ja peenest irooniast ma aru ei saa. Võin paberit näidata selle kohta.

Lapsesuu, kohalik

- Issi, mis sa teed?
- Panen sinu riideid kokku.
- Ahah. Pane-pane.

--*--*--*--

- Me 'leisime kaugele. Lõunamaa on kaugel. Pä'lnu on kaugel. Annabeli kodu on kaugel. Ta'ltus.

--*--*--*--

- (Loodi lehisepuistus ringi kõndides): Igasugused asjad. Ja puud.

Fotojaht: S

Kuna sel nädalavahel ei saanud liikumisi eriti oma suva järgi seada, siis valik juhtumisi kaamera ette jäänud essudest. Puhta Kuntsi jahtijad peavad paraku pettuma.

Välimääraja

Õnnestus täiesti juhuslikult (ja-jah) netist leida. Arvatavasti teaduslik ja puha.

Kolm viimast filmi

No Country For Old Men (2007) - asusin seda vaatama ilma igasuguse eelneva infota, kuskilt kaugelt meenus ainult, et film olla mingeid auhindu kuskil võitnud. Tahtmine oli lihtsalt mõnda Tommy Lee Jonesi uuemat filmi vaadata... ja seda üllatavam oli, et peale esimest tundi oli Tommyt kokku vaid nii viie minuti jooksul ekraanil näha. Tunduvalt rohkem sai aimu filmi peakurjami Anton Chigurhi tegemistest - ning ma ei imesta, miks Javier Bardem selle rolli eest Oscari sai. Sedavõrd lummav-hirmutavat kurjuse kehastust on väga vähestes filmides kohatud... ja see alatoon kestis seekord kuni lõpuni. Lisaks suutsid vennad Coenid vahepeal üsnagi eepiliseks hea ja kurja vaheliseks võitluseks kiskuvasse teemasse ka seekord parajad jõnksud sisse visata, nii et lõputiitrite tekkides oli sees üsnagi WTF-tunne.

Sweeney Todd: The Demon Barber of Fleet Street (2007) - kaks põhjust miks seda vaadata: Johnny Depp ja Alan Rickman. Esimene seetõttu, et tema senised koostööd Tim Burtoniga on üsnagi stiilipuhtad ja mõjusad olnud; teine seetõttu, et perra kaeda, mis värk sel leheneegril temaga on ;) Ning vähemalt minu võhikliku silma järgi tulid mõlemad oma osadega suurepäraselt toime. Ainult et Extended cut ei pruukinud selle filmi vaatamiseks just kõikse parem valik olla. Peamiselt must-valges maailmas mõjub punane üsnagi värvikana... paneme siia juurde kättemaksu hauduva habemeajaja ning vaatame siis mis tulemus on. Alguses isegi koomilisi elemente omav, kuid lõpus vaid sünge-sünge-sünge-sünge. Nagu see ilmselt plaanitud oligi.

Casino Royale (2006) - seda olin tegelikult juba korra näinud ja lubanud pühalikult et selle peale rohkem enam kunagi oma aega ei raiska, kuid peale esimest kahte filmi tekkis vastupandamatu soov millegi lihtsama ja lõbusama järele ning aeg pidavat ka kõik haavad parandama. Teist korda ei olnudki enam tegelikult nii hull vaadata kõrilõikajaga sarnanevat Bondi ning ka valdava osa filmist endale võtnud pokkerimäng oli päris huvitav jälgida. Ehk siis õnneliku lõpuga muinasjutufilm suurtele poistele oma (peaaegu) klassikalises headuses.


Krt, kahju kohe, et ei oska nii hästi kirjutada kui mõned... aga jah, iga liist jäägu ikka oma kingsepa juurde. Või oleks ehk hoopis innovaatiline ja [veel mõni edev sõna] ning teeks sellest meemi, ah? Kolm viimast vaadatud filmi koos kommentaaridega.

Vali-vali-vali-vali-mind-mees

Tallinna linnapildi visuaalse reostamise teemal on juba päris mitmed sõna võtnud, viskakski nüüd pigem korra pilgud ettepoole ja kaeks, et millega küll see Juroopa riigipiruka juurde püüdlemine päädida võib. Targad mehed on nimelt siukese lehe üles pannud, kust siis võib näha, et KeRe teeb taas puhta töö.


Kallistagem selle peale.

Fotojaht: muster

Teeme siis ka käe fotojahis valgeks. Mustriliseks. Misiganes.

Sweeney Todd'i vaadates

There's a hole in the world
like a great black pit.
And it's filled with people
who are filled with shit.

Kevadpühade müstikad

Gmaili müstika: millegipärast on ta surmkindlalt veendunud, et ma olen Saksamaal ning seetõttu iga kord peale selle lehe avamist teatab mulle kahetsusega, et asjalood on sedapsi. Samas peale refreshi on kõik alles klar.

Nokia E75 müstika: autonoomses režiimis, ilma SIM-kaardita, ta viie meetri kaugusel asuvat TrendNeti wifi-ruuterit üles ei leia. Samas leiab kõik muud - ka need, mille signaal vaid aimatav on. Panen SIM-kaardi sisse, leiab ka selle purgi ilusti üles. Võtan SIM-i välja, jälle ei leia.

2009 kevade müstika: kolmandik aprillist on möödas aga ikka köha ja nohu ruulivad, arumaisaa. Hea vähemalt, et lumehunnikuid väljas enam pole... kuigi ega tolmupilved eriti paremad ole. Huvitav, kuhu küll karjalaskepäeval seekord karjad lasti... maha?

Miljard dollarit maksnud maja

Tänasesse korrektsiooni (grin) sobib see pilt kui rusikas silmaauku. Tegemist küll juba ligi aasta vana looga aga silmal ikka kena vaadata.

Ahjaa, kui tekib huvi, et kui suur hunnik raha see miljon/miljard/triljon dollarit ka reaalselt oleks, siis tasub vaadata näiteks siia

Juubelipostitus

Käesolev on siis antud blogis ilusa ja ümmarguse järjekorranumbriga 400. Tegelikult oli mul juba 300 eel soov ümmarguse numbri täitumisel teha väike tagasivaade kuid siis tekkis väike jutustamisehoog ning märkamatult olingi juba uues sajas... aga eks siis nüüd olegi huvitavam.

Esimene postitus elik esmane tutvus blogimaailmasse kirjutamise poolega oli 22.08.2005 ehk siis ligi kolm-koma-viis aastat tagasi. 2005 aasta jäi küll selliseks varjusurmas olekuks oma 8 postitusega, 2006 oli juba grammikese aktiivsem 18 postitusega ja 2007 sai siis masinavärk (elik kirjutusmaania) oma täishoo sisse. Kuigi kui vaadata keskmist postituse suurust siis ega siin kirjutamist suurt olegi - peamiselt ainult pildid/screenshotid koos püüdliku üritusega kogu sõnaline osa pealkirja ära mahutada. Isikliku osa olen samuti püüdnud võimalikult tahaplaanile jätta ning keskendunud vaid erinevate kildude (kontekstist) esile toomisele, samas ega siinsel blogimaastikul niiväga anonüümseks olegi võimalik jääda. Paratamatu.

Seda üllatavamad on need hetked, kui paari-kolme kuu tagant satun Google Analyticsisse või Feedburnerisse külastatavust vaatama - keskmiselt paarkümmend RSS-i tellijat ning 10-15 "juhukülalist" kes siis guugeldades või läbi blogipuu siia satuvad. Seega võib kerge ehmatusega nentida, et ega ma vist kõiki siinseid lugejaid nägupidi tunnegi :)

Aga mida on siis kõige rohkem loetud? TOP3 näeb välja selline:

1. koht - kunagi enda tarbeks üles tähendatud kitarrihäälestamise lingid/tarkvara on loodetavasti teistelegi kasuks tulnud. Ning loodetavasti on neil rohkem püsivust olnud kui mul.
2. koht - huvitav anomaalia kütuse tankimisega, mis ootamatult aktiivse vastukaja sai, tõustes isegi vahepeal blogipuu avalehel kuhugi etteotsa.
3. koht - minu hinnangul täiesti põhjendamatult esikolmikusse sattunud, kuna tegemist vaid ühelauselise postitusega, mis pealegi suunab huvilisi edasi reisijuttude (nüüdseks juba where2go) lehele.

Millest ma aga nende kolme ja poole aasta jooksul kirjutanud olen? Tõenäoliselt annab sellest kui mitte just parima, siis vähemalt enim meelt lahutavama vastuse ülevaade nendest otsisõnadest, mille abil blogisse jõutud on. Kõigepealt muidugi TOP3:

lennukite minimaalne omavaheline vahekaugus - khmm-khmm, näidake veel mõnda teist ajaveebi, kuhu kõige rohkem taolise otsinguga jõutud oldaks :) aga jõudu teile, seltsimehed seiklejad :)
kitarri häälestamine - arvestades eelnenud TOP-i esikohta, pole midagi imestada
mott - ei oskagi kommenteerida... kui mott siis mott :)

ja nüüd siis lisaks ka väike väljavõte ülejäänud huvitavamatest otsingufraasidest millega siia jõutud:

lehetäi
molekulaarfüüsika
kui raske on tallinna teletorn
arvamus riigikogu valimised 2003 vallavanem
börsireeglid
kähkukate kunst
belõi aist black label
chuck norris pokker
galetini fotod
gea + silberauto
hullumajja ravile
kas auto saab aku ära rikkuda
meiliaadress murutar
orgasmipiibel
ruussaar blog


...ja kõige lõppu minu enda lemmik:

john smith blog loll :)

Ja kõige-kõige-kõige lõppu tänud neile kolmele, kelle blogidest kõige rohkem siia lugejaid jõudnud on: Manjana, naine ja leheneeger. Adäh!

Hommikune tujutõstja

Oi, ma oleks nõus masma vähemalt 300 krooni kui saaksin võimaluse kutsuda unzipi ja ninasarviku oma laua juurde ja käratada neile: "YOU'RE FIRED!!!"
kohvitassiga viskaks veel ka nende teel uksest välja

leitud siit

Kevad või asi (07.04.2009)

Usina inimese esimesed muljed

IFil on igati edev veebipõhine vormular liikluskahjudest teavitamiseks, Seesamil aga on detailsema info edastamiseks vaja kodulehelt laadida-printida PDF ja see siis trükitähtedega ära täita ja kohapeale viia. Ning "kohapeal" arveldavad nad vaid 8:30 - 17.00.

Samas suutis Seesam esimesena reageerida. Teeb ju natukenegi tuju paremaks, kui viisaka kliendipöördumise all on veebilehelt saad(et)ud originaalteade:

Jõudu, kahjukäsitleja!

Usin inimene on kasutanud seesam.ee kodulehel autoõnnetuse kahjukäsitluse wizardit ning jätnud järgmised andmed:

John Smith, usin inimene :)

Snatch (2000)

Customs official: Anything to declare?
Avi: Yeah. Don't go to England.

Kujutava kunsti austajale ning ajaloohuvilisele kohustuslik

Maria Lafont "Nõukogude plakat".


Raamat annab ülevaate Nõukogude propagandaplakatitest, millest paljud on haruldased ja näevad esimest korda trükivalgust. Tegemist on ühteaegu nii ajaloolise dokumendi kui ka graafilise kunsti silmapaistvate näidetega.

Raamatus esitletavad plakatid on valminud ajavahemikus 1917. aastast kuni 21. sajandi alguseni ja nende autoriteks on teiste hulgas sellised tuntud avangardkunstnikud nagu El Lissitski, Rodtsenko ja Majakovski. Samuti võib raamatukaante vahelt leida erakordseid töid anonüümsetelt kunstnikelt.


Originaalselt maksab nii 350.- ringis, Rahva Raamatus ja Kaubamaja raamatupoes hetkel saadaval nii ca 70-ga.

Nii tekst kui pilt võetud siit

Kangelane tiigrinahas

... või hunt lambanahas?
... või sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik?
... või seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?
... või kuidas annaks kõige lühemalt edasi anda rõõmusõnumit, et lõpuks õnnestus mul Prestigio Geovision 350 kesta sisse pookida EOMAPi Teejuht, mille tulemusena see riistapuu näitab nüüd tipp-topp kaarti, laseb waypointe/POI-sid suurtel kiirustel ja hulgakaupa lisada, salvestab läbitud teekonda ja teeb palju kõike muudki. Hoirassaa ja pudel rummi.

17,5 miljonit puhtalt kätte

Jajah, ostsin omale üle pika aja jälle nii Viking kui Bingo loto piletid. Aga see on kõrvalteema... peateema on tänu väikestele töökatele päkapikkudele minuni jõudnud sait lotoabi.com. Lihtsameelsetelt raha äravõtmine on ilmselt üks kapitalismi alustalasid kuid aeg-ajalt mind siiski üllatab see, kui küüniliselt seda tehakse.

2. Kas see programm ikka töötab?

Vastus: Jah see töötab päris kindlasti.

Muuhulgas peaks kaupmees mulle müüma ka usaldust enda suhtes... selline selgitus seda aga küll ei tekita. Samuti nagu mitte kontaktide all olev lakoonilisus. Aga ju ma siis ilmselt ei kuulu ka sihtgruppi...

(Guugeldasin pisut ja täiesti uskumatu kui palju on erinevaid saite, mis kõik lubavad sulle järgmiseks loosimiseks jackpotti võita. Aga aru ma ei saa, miks siis nende kopikate korjamise asemel nad oma süsteemi ise ei kasuta?)

Fonditondindus

Scott Adams toob ühes oma postituses välja muheda mõtte: oletame, et oleksid mõned aastad tagasi loonud investeerimisfondi, kus igast sissepandud dollarist oleksid kümme senti endale võtnud ning ülejäänud summa lihtsalt kuhugi pangaarvele jätnud. Iga kuu oleksid muidugi näidanud nii 15-protsendilist hüpoteetilist tootlust, tagades sellega, et osalistel puudub vähimgi soov sellisest kullaaugust oma osa välja võtma hakata. Kogu see skeem oleks olnud ülimalt illegaalne... kuid praegusel hetkel oleks see ilmselt üks väikseimat kahju kannatanud fondidest - 90% rahast on ju pangas endiselt ilusti olemas :)

Postitus number 390

Positiivne:

- mitu-mitu hooaega Seinfeldi
- Stephen Kingi Dark Tower kolm esimest raamatut
- Sklansky Tournament Poker for Advanced Players
- mitu hooaega Two and a Half Men-i
- kui oleks aega, siis veel see, see, see, see ja palju muud
- ilm on ilus
- Tõnu ja Gert tõmbasid ka kaitsevahendid ümber ning sisenesid blogosfääri. Üks pisut aktiivsemana kui teine. Tiit on siis nüüd veel ainus, kes julgust kogub (tark ei torma).
- merevähk on lõpuks ära proovitud

Hämmastav:

- kuidas 15 lihtsa küsimusega suudetakse su isiksus ja iseloom täiesti võõra inimese poolt 90% ulatuses pädevalt paika panna. Ning ka ülejäänud kümmet protsenti kirjeldab sama täpselt kuid selle osas oled juba ise eelnevalt tegutsema hakanud. DiSC Classic 2.0 nimelt.

Negatiivne:

- üleüldine (peen) iroonitsemine, detailide kallal norimine ilma suurt pilti vaatamata/nägemata, soov teistele lihtsalt ära teha, mõtlemise lõpetamine ning tegutsemine ainult juhendite piires, suure jutu ajamine ilma reaalsete tegudeta jmt. Ega ma isegi alati nendest pattudest prii paraku ole.
- ca 440 päeva puhkuseta

Arco Vara ja õllepudelid

Kuna Arco Vara aktsia hind on liikunud enamvähem sinna kanti, mis on võrreldav ühe õllepudeli eest taarapunktis saadava summaga (1.10 vs 1.00), on levima hakanud taoline spämm:

Kui sul oli kaks aastat tagasi vaba 38 000 krooni ja sa otsutasid need mõistlikult Arco aktsiatesse investeerida, siis täna on sul 1400 krooni. Kui sa aga ostsid toona kogu raha eest õlut, saaksid täna tühjade pudelite eest 3800 krooni.

Kui aga oleksid kogu raha hoopis tühjadesse õllepudelitesse investeerinud, oleks sul praegu endiselt 38 000 krooni... ehk siis kuhu hakkavad eesolevat majanduskaamost silmas pidades kõikvõimalikud pensionifondid nüüd oma raha suunama? :)

Uudistest kuuldud fraas

... sise-Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus...

Rõõmsat kasutajatoepäeva (vmt) kõigile

Ordnung

Helista Unole... ja räägi suu puhtaks

Limonaadi liitrihinnarekord

Loodusõpetus šokolaadimaiatele