kolmapäev, mai 27, 2009

Dell Latitude E6400

/Leidsin kõvaketta kataloogisügavustest sellise eelmisel aastal Praktilisse Arvutikasutajasse (RIP) tehtud loo... panen ka siia üles, ehk pakub siiski kellelegi veel huvi/

Mis te arvate, millist sülearvutit kirjeldatakse lausetega „eriti stiilne ja uuenduslik 14,1" sülearvuti, mis on ideaalne liikuvale inimesele“ ja „stiilsust saadab äriklassile kohane jõudlus“? Tõenäoliselt leiab ka väikseimgi Hiina allhankija, et need laused käivad just tema tootevaliku kohta, kuid täna vaatame siiski hoopis ühte suurtest tegijatest – ehk siis vaatluse all on Delli Latitude-seeria värske esindaja E6400.

Tuleb tunnistada, et esimese pealkirjas mainitud üllatustest saan kätte juba sülearvutit karbist lahti pakkides – nimelt sisaldab toote müügipakend endas omakorda kahte väiksemat pakendit. Neist kahest suuremas on ootuspäraselt sülearvuti, väiksemas (mis on sellegipoolest korralike mõõtmetega – nii 30x40x5 cm) aga... toitejuhe koos adapteriga ning viis CD-plaati. Ilusti kokku panduna mahuvad need parajalt veerandisse nende pakendist ning vägisi tekivad pähe mõtted ebaefektiivsest materjali kasutamisest.

Kuid aitab pakendijutust – meid huvitab siiski eeskätt see, mida too suurem karp sisaldas, ehk siis E6400. Esmamulje on väärikas – must metalse läikega korpus annab tunnistust soliidsusest, kõikvõimalikud ühenduspesad ja –pistikud on meeldivalt käepärastes kohtades ja 14-tollise diagonaaliga ekraan lausa kutsub oma võimalusi ära kasutama.

Tootjapoolsest tutvustusest hakkab kõigepealt silma hämmastavalt pikk akukestvus – reklaami kohaselt peab see vastu kuni 19 tundi. Tõsi, pisut hoolikamalt lugedes saab selgeks, et taolist tööaega pakutakse vaid täiendava akumooduli kaasamisel. Sellest hoolimata tekib aga kohe huvi, et kui kaua siis taoline nö. „tuunimata“ mudel vastu peab. Kontrollime, et aku on täis laetud ja paneme filmiplaadi DVD-mängijasse ning seejärel filmi täisekraanil mängima, muid seadeid ja sätteid ei puutu. (Siinkohal on sobiv hetk ära märkida, et E6400 ekraanipildi kirjeldamiseks jagub vaid positiivseid sõnu – see on terav, selgete värvidega ning probleemideta vaadatav ka üsnagi kitsa nurga alt. Ning Ambient Light Sensor suudab edukalt olenevalt ümbritsevast valgusest ka automaatselt ekraani taustavalgust muuta.) Katsefilmiks olnud Moulin Rouge jõuab ühe korra ilusti lõpuni mängida, kui aga teisest ringist on kolmandikujagu läbitud, hüppab ette teade, mille kohaselt on patarei kriitilise tasemeni jõudnud ja kohe-kohe töölepingut lõpetamas. Kella vaadates selgub, et aku pidas vastu 2 tundi ja 50 minutit. Üllatav.

Klaviatuur on E6400-l meeldiva tundlikkusega, avaldades klahvivajutuse tajumiseks piisavalt vastupanu; samuti on igati positiivselt lahendatud klaviatuuri valgustamine hämarates oludes kirjutamise tarbeks. Kui tavaliselt on see siiani lahendatud ülaltvalgustuse abil, siis seekord on Dell valgusdioodid peitnud hoopis klaviatuuri alla, tänu millele on pimedas õigete klahvide tabamine varasemast tunduvalt mugavam. Samuti oli minusugusele IBM-i/Lenovo toodanguga harjunud isikule südantsoojendav näha klaviatuuri keskel trackpoint’i hiireasendajana.

Rakenduste poole pealt pole Dell E6400 just rikkalikult varustatud: antud mudelil olid kaasas vaid Roxio Creator Home ja Cyberlink PowerDVD (vastavalt CD/DVD-de kirjutamiseks ja lugemiseks) ning lisaks ka Microsoft XP Pro SBSI (Step By Step Interactive). Viimatimainitu abiga on siis vähemkogenud arvutikasutajatel võimalus end harida antud operatsioonisüsteemi osas ning seda inglise keeles – kiire pilguheit programmile andis muide teada, et selle interaktiivse kursuse läbinu teab küll näiteks kuidas dial-up ühendust luua, kuid samas ei jäänud silma ühtegi traadita internetiga ühendumise teemat. Erinevaid sülearvuti seadistusvõimalusi pakkuv rakendus Dell ControlPoint tõi ka väikese muige näole – sedavõrd ühetoonilist menüühierarhiat kui Security->Advanced->Advanced->Advanced Security Wizards ei kohta just tihti. Samuti ei saanud alati aru, kas mõne tegevuse ajal (näiteks wifi-ühenduse sisse-välja lülitamise puhul) ekraanile ilmunud ControlPointi aken on ainult informeeriv või peaks seal ka millelegi klikkima.

Kokkuvõtteks võib aga öelda, et tegemist on tõesti igati asjaliku sülearvutiga - oma stiilse välimuse, hea jõudluse, vähese müra ning suurepärase laiekraaniga on see igati vääriline kõige suurem sõber kõigile kontoriinimestele nende kuubikutes. Kahju ainult, et E6400-ga ühtegi tutvustavat materjali kaasas polnud tema funktsionaalsuste kohta – on ju ta suuteline tunduvalt enamaks kui esmapilgul tundub. Kui see hind ainult nii kõrge poleks...

Kommentaare ei ole: