PocketCiv 2.0

Lauamängude puhul julgen üheks nö. "rusikareegliks" pidada seda, et mida rohkem mängijaid, seda rohkem igasugu interaktsiooni ja seega ka lõbusam. Üsnagi keeruliseks võib aga osutuda viie, kuue või isegi seitsme mängija samaaegne kokkusaamine - on ju igaühel neist plaanid, ajakavad ning kohustused, mis ei pruugi alati kokku langeda oma soovidega. Vaid väga üksikud hardcore-mängijad on valmis näiteks ämma sünnipäevale või kevadisele kartulipanekule minemata jätma pelga põhjendusega "X sai omale laheda mängu, teeks parem ühe 12-tunnise sessiooni", nii et paratamatult peate aeg-ajalt leppima asjaoluga, et kohaletulnuid on oodatust vähem.

Sellest pole aga hullu - sobivaid mänge leiab nii kahele, kolmele kui ka neljale - mida aga teha siis kui peale enda kedagi teist ei tulegi?


Üks võimalikest lahendustest oleks sellisel juhul teha üks PocketCiv. Oma olemuselt on see vana hea Civilisation, mis on aga modifitseeritud spetsiaalselt ühe mängija jaoks ning lisaks ka veebist täiesti tasuta saadaval. Ehk siis mängu ettevalmistamiseks oleks vaja välja printida (soovitavalt värvilisena) kasutuses olevad mängukaardid, leida nii A4 jagu vaba paberipinda ja pliiats - ja lihtsa, nö. basic-versiooni mängimiseks ongi kõik valmis. (Deluxe-versiooni - jah, see on ka olemas ning samuti tasuta - jaoks tuleb lihtsalt natuke rohkem trükitööd teha).

Mängu alustamine ise on on suhteliselt lihtne - teatud reeglite järgi joonistad omale paberile täpselt sellise kujuga kuningriigi (või vabariigi, olenevalt eelistustest) nagu endal tuju on ning jagad selle siis kaheksaks maakonnaks. Seejärel paned teatud reeglite järgi paika algsed maavarad (mäed-metsad) ja kõrbed (liivatormid-bandiidid) ning ka esmase asustuse. Voila. Võidki mängima asuda.

PocketCivi geniaalsus peitubki tema lihtsuses - kõikvõimalikud sündmused, nii head kui halvad, selguvad sinu enda poolt välja trükitud kaartidelt nende suvaliselt tõmbamise teel. Jah, see on kaardimäng, seda küll. Geniaalsus peitub aga selles, et kõik kaheksa ajastu sündmused on mahutatud kokku ainult 16-le kaardile. Tõesti, kogu sinu tsivilisatsiooni saatus sõltub 16-st kaardist. Ning sugugi mitte pole nende peale kirbukirjas mahutatud tekste, et "Tulevad karvased barbarid põhjast" või "Sõlmisid kaubanduskokkuleppe Vesta neitsite impeeriumiga, saad 8 kuldraha" - kaartidel on vaid märksõnad ning reeglitest saad lugeda täpsemat kirjeldust iga sündmuse kohta.

Paar lõiku tagasi kirjutasin, et mängu alustamine on lihtne, see on tõsi. Ka mängimine ise on lihtne, selles pole midagi keerulist. Omapärane on PocketCivi puhul aga see, et vähemalt esimesed paar korda mängides tunned juba esimesest käigust alates, et see mäng vihkab sind. Väike näide minu viimasest sessioonist: kohe esimesel käigul tekkis ühte mereäärsesse provintsi liivatorm, mis kandus edasi naabermaakonda, muutes ka selle kõrbeks ja tappes sealsed inimesed. Järgmisel käigul tekkis teise maakonda maavärin, mis tappis sealsed inimesed. Kolmandal käigul maabusid merelt kolmandasse maakonda barbarid põhjast, kes (kas tekib juba tuttav muster?) tapsid sealsed inimesed.

Peale seda hakkas õnneks tekkima juba ka neutraalseid sündmuseid ning ka mõni positiivne, nii et esimese ajastu suutsin edukalt ära lõpetada ja olin valmis ka uude astuma, kuid õnneks on PocketCivil täiesti ametlik reegel, et ajastuste vahepeal võib soovi korral ka mängu ära lõpetada. Kuna tundsin, et peale sellist mängu on vaja natuke närve kosutada ja eneseusku taastada, siis kasutasingi seda võimalust ning lõpetasin võidukalt 5 kuldraha ning 7 võidupunktiga. Jee. Aega võttis esimese ajastu läbimine ca tunnikese, nii et reklaamitavat 30 minutit ei tasu väga uskuda... ehk tõesti siis kui kunagi kõik sündmused, arenguvõimalused ja kaardid peas on ning tegeleda tuleb vaid ressursside haldamisega.

Mis ma kokkuvõtteks oskan öelda? Kindlasti ei soovitaks ma seda mängu esimeseks kokkupuuteks lauamängude maailmaga, sugugi mitte - alustada võiks millegi lihtsama ning lühemana. Samuti jääb PocketCivil puudu tavalise Civ-lauamängu puhul nauditavast omavahelisest vestlusest ning kokkulepetest ning ennustatavalt võib kaheksanda (ehk siis viimase) ajastu lõpuni mängimine aega võtta nii kolme-nelja tunni jagu soolomängu. Samas on aga tegemist siiski üksinda mängimiseks igati sobiva ja samuti ka tasuta mänguga - ehk siis kui aega laialt käes ning ükski muu kohustus turjale ei roni - miks ka mitte.

6/10

PocketCivi ametlik lehekülg koos kõigi materjalide-juhendite-kaardifailidega