teisipäev, veebruar 26, 2008

Pusad versus Susad

Sel reedel juhtus siis nii, et seikluste avanemise ajal sai interneedusest hoopis eemal oldud ning seetõttu oli kiirematel ja aktiivsematel mitmetunnine eelis. Sellest hoolimata sai lõpuks arvuti taha jõudes entusiastlikult avanenud asjad üle vaadatud: Kroonitud pead ja 1 Susa ja 2 Pusa. Valik kaldus viimase kasuks... ja seega jäi üle vaid asuda vihjepildil asuvaid objekte mõistatama.



Millise piirkonnaga on tegu? Mis on mõõtkava? Ja mis kõige tähtsam - miks pagana pärast on sellise raudtee tingmärki meenutava punktiiriga need objektid tähistatud? Ja kui ongi raudteed, siis miks on kõige ülemine nii ebaraudteelikult nurgeline?

Tund aega hiljem. Logidest on näha, kuidas Pinkerton ja Mannid on juba teele asunud, selge. Üllatusega avastan veel, et tavaline esisprinter Nodsutours pole reageerinud... järelikult pole piisavalt põnev neile. Või murravad samuti pead veel :)

Aga ikkagi - mis piirkonnaga on tegu? Ja mis on need objektid? Ning uus küsimus - miks on seiklusel selline pealkiri? Pusad ja susad... karupoeg Puhh... Nodsu... Saja Aakri mets... Iiah... väike Ruu. Lausa füüsiliselt võib tunda, kuidas väikesed hallid ajurakud üksteise järel valget lippu lehvitades kapituleeruvad.

Veel üks tund hiljem. Vahepeal on juba kroonitud pead ette võetud, leppides äraarvamise korral reedeõhtuse väljasõiduga pimedusse, kuid ka sellega pole suurt edu. Mingitele jälgedele isegi nagu satub... aga nagu hiljem selgub, totaalselt valedele. Pusade ja susade rindel püsib endiselt vaikus. Paar korda tekib küll arglik ideevälgatus, kuid see summutatakse kiirelt - nii kogenud seiklejad kui Libekalad ei teeks ju ometi sinna seiklust. Kuni lõpuks otsustab viimase variandi enne kojuminekut üle kontrollida - vale. Pagan. Kaarti käest pannes libiseb pilk ühele fragmendile... pagan! Uus vastus teele - õige!

Üsnagi napiks kahanenud entusiasm saab selle peale tublit turgutust ning peale teise küsimuse lugemist kihutab autoga eeldatavale vastusekohale. Tühjus. Või tegelikult, üks suudlev paarike siiski oli... ja nurgas on näha suuremat pobisevat seltskonda, kust aeg-ajalt välgatavad taskulambikiired ning nägudel helendab telefoniekraanide kuma. Mannid ja Pinkerton :) Kolm seltskonda ühes kohas, üks otsib vastust teisele, teine neljandale, kolmas kuuendale küsimusele. Nagu pärast selgub, ei leidnud keegi midagi :)

Suundub siis suurimate aukude arvu otsingul järgmisesse punkti. Peale auto parkimist on näha pimedusest väljuvat kahtlaselt tuttavat seltskonda - kes muu kui Mannid :) Peale väikest sotsiaalset vestlust lohutavad nad teadjamehelikult, et ka see koht on paraku aukude otsimiseks vale ning annavad paar vihjet. Lehvitame ja lahkume sõpradena. Pisut järgi mõelnuna selgub, et saadud vihjed eriti palju selgust ei too - tuleb ikkagi jõumeetodit kasutada.

Koht number kolm. Bez võigrõša, nagu omal ajal nukralt kioski taga tõdeti. Tegelikult on olukord masendav - vihma tibutab, külm tuul puhub ja pole tegelikult vähimatki aimu kuhu minna. Tuleb vaid kõik kohad metoodiliselt läbi tammuda.

Koht number neli... mkmmm. Või siiski - öös on inimesi. Ehk kui täpsem olla siis Martini Team :) Koos avastame ka õige koha ja saadame vastused teele. Tehtud. Padavai järgmisesse võimalikku punkti, stiilis tehtud-mõeldud. Õiget vastust oodates tajub taas olukorra trööstitust... niiske... külm... ja pole üldse kindel kuhu minna. Autosse tagasi jõudes teeb väikese auditi olukorrast riigis - esimesele kahele küsimusele on kulunud neli tundi ning 11-st objektist on käidud vaid ühel. Või noh, vastus saadud vaid ühe kohta. Seega tuleb vahepeal pisut magada ja homme taas üritada.

Järgmine päev kulub muudele tegevustele, seega seiklus jätkub alles taas õhtupimeduses. Positiivse külje pealt tuleb aga ära mainida, et vihma ei saja ning tuulgi on pisut leebem. Kodutöö on samuti sooritatud hindele "viis pluss" ning seetõttu võib entusiastlikult katsumustele vastu astuda. Viimase sõna ja päevade arvu leiab nüüd kiirelt... või mis ta nüüd kiire ikka on. Saab tegelikult hoopis teada, et miks kõigil sellele küsimusele vastamisega nii kaua aega läheb :)

Edasi veel väike tiir mööda objekte ja seejärel vastama... vahepeal valesti ka. Sest mõnedel juhtudel ei suuda lihtsalt liikuda rajameistri mõttekäiguga samadel teeradadel. Ja kui sarnase kirjeldusega majasid erinevate objektide läheduses on, siis on vääriti mõistmised kerged tulema. Aga rahulolu on suur, kui viimase vastusesõnumiga punktiskoor öeldakse... vähemalt ei pea rohkem sinnakanti enam minema :)

Kommentaare ei ole: