Jäme joon

Aeg siis siingi joon alla tõmmata. Selleks aastaks vähemalt. Kui vaadata viimast kuud, siis nende 30 päeva jooksul olen jõudnud tekitada vaid kolm postitust... vähe. Samas, alati annab end välja vabandada sellega, et rõhume ikka rohkem kvaliteedile mitte kvantiteedile. Kui aga aus olla, siis on viimasel ajal tulevane sissetulekuallikas võtnud kogu senise vaba aja ning lauamängude arvustamine rahuldanud kirjutamissoovi.

Rõõm on samas tõdeda, et aasta alguses vaikselt ajusägarate vahel tiirlema hakanud hägune lauamängude populariseerimise idee sai lõpuks teoks ning realiseerus päris poena. Muchos gracias kõigile jõu ja nõuga toetanutele. Tee on aga veel pikk minna ning plaanid on suured - nii et tõenäoliselt ei saa ka lähitulevikus siin eriti tihedaid vesteid olema.

Käesolev postitus pole aga mitte ainult jumalagajätt vaid tegelikult kannab ta ka järjekorranumbrit 500. Ümmargustest numbritest lummatuna olles heidangi siis kiire kõõrdpilgu minevikku. No nii tüüpilisel moel ennast kiites, et kui palju külastati ja mis olid popimad lood ja siis omakorda nendele viidata jne. Ehk siis mina olin selles osas väga tubli, et pakkusin adekvaatseid vastuseid selliste otsingutega siia jõudnud tegelastele:

"lennukite minimaalne omavaheline vahekaugus"
"palju õnne inimesed"
"äriidee"
"laua viin"
"kähkukate kunst"
"maavälise elu võimalikkus"

Kui aga välja jätta igasugu guuglid, blogipuu ja muu kangem kraam, siis huvitaval kombel on enim inimesi siia eksinud Naise ja Manjana blogidest. Esimene neist on lukku pandud ja võti ka kuhugi kaugemale - seega jäävad tänusõnad kuhugi ukse taha õhku... teisele aga saavad need edastatud...ummm... kui mitte enne siis kahekümnendaks kuupäevaks :)

Mis veel? Kurbtusega tuleb aegajalt tõdeda, et üks või teine lugemisväärne koht uksed kinni (või vähemalt lukku) paneb... õnneks aga aeg-ajalt kohtab veel mõningaid ärksama vaimuga kodanikke. Tuleb ainult otsida. Senikaua aga... lahendage maleülesandeid, viige Eesti tšehhidest mööda ja olge toredad.

Positiivsed uudised...

... nii neile, kellele meeldis siit aeg-ajalt lauamängude arvustusi lugeda... kui ka neile, kes taolisi kirjatükke häirivaks pidasid. Nimelt olen nüüd raske südame ja suure kurbtusega otsustanud, et ei hakka dubleerivalt neid arvustusi siia pasteerima ning piirdun antud blogis vaid linkimisega. Ehk siis minu ja Mr.Costello väikeste valgete pontsakate näppude abil on viimasel paaril nädalal kirja pandud alljärgnevad mängututvustused:

Merehädalised / Lifeboats
Minotaurose labürint
Tuulte jõgi / Wind River
1001 karavani / 1001 Karawane

Aga noh... kui kellelegi taoline muudatus millegipärast ei meeldi, siis antagu teada ja saavad kõik püsilugejad omale kopipastega taolised kirjatööd edaspidi jälle omale readerisse.

veel pisut neist sakslastest

See ei ole ammu enam mingi uudis, et selline saksa punt, nagu Rammstein andis uuelt plaadilt looga "Pussy" välja säherduse video, mida tsenseerimata variandis näitab kogu maailma peale ehk vaid käputäis telekanaleid. Muidugi mõista võib selle video tööl vaatamine jätta juhuslikule möödujale samuti mulje nagu ei tegeldaks just eriti Exceli tabelarvutuse või millegi muu igavalt töisega...

Siinkohal on kõigile tööpostil viibivatele Rammsteini loomingu austajatele (oh kui kaunilt see kõlab) appi tulnud Metal Hammeri töökas kollektiiv, kes on selle kõmutekitanud video läbi vaadanud, märkmed viisakalt kirja pannud ning nende märkmete põhjal teinud üksikasjaliku (ja töises keskkonnas täiesti süütuma mulje jätva) ülevaate. Nauditagu.

Rammstein vs Cookie Monster

11 nädalat veel.

Tasuta lauamängud

Andku (püsi)lugejad see väike kommertstekst mulle andeks... eks?

Kui oled natukenegi lauamängude huviline, tule ja osale uue lauamängude veebipoe avamismängus, kus tuleb kahe nädala jooksul vastata õigesti kümnele küsimusele. Edetabeli kümme parimat saavad lauamangud.ee poolt auhinnaks uhiuue lauamängu, kõik ülejäänud osalejad aga esimese tellimuse tegemisel 10-protsendilise soodustuse.

Fotojaht: sõna

Päkk in pisnes voll kaks.

0:52

Interviewer: What does IT stand for?

Jen: What does it stand for? What doesn't it stand for?

Interviewer: Yes, yes, but what does it stand for?

Jen: It stands for, it stands for commitment. It stands for audacity. It stands for courage in the face of.

Interviewer: Yes, yes I can see what you're getting at, but the specific letters IT, what do they stand for?

Jen: What do you think they stand for?

Interviewer: No, no, perhaps I'm not making myself clear. I'm not looking for an interpretation, I really don't know what the letters actually stand for. So, let's start with the I. What does the I stand for?

Jen: I need to wee wee.

Kolmteistreede

Leidsin blogi, kus blogrollis on 85 viidet. Bloody amazing. Selles mõttes, et on viitsinud ikka kõik ilusti sisse toksida.

Õnnitlused võitjale.

Asus P750

Täiesti ootamatult avastasin oma postkastist saadetud kirjade hulgast selle kirjatüki, kus eelmise aasta esimeses pooles olen arvustanud Asuse P750 nutitelefoni. Mäletan, et uurisin seda tookord ühe teise kirjatüki raames... aga et eraldi täitsa jutt tehtud sai - võta näpust. Aga igatahes nii mõned kuud tagasi uut telefoni otsides jäi mu pilk sellelesamale mudelile pidama. Ja kui ülevaate kirjutamise ajal oleks selle mudeli eest pidanud välja käima ca 9000 krooni, siis ostmise hetkel (ja tegelikult isegi praegugi veel) on seda võimalik saada nii 3500 krooni eest. Pluss-miinus mõned sajad kroonid, olenevalt tarnijast. Ehk peakski nüüd millalgi seda ülevaadet uuendama?

-----

Asus reklaamib oma P750 nutitelefoni kui toodet, mis “lubab kasutajal tõeliselt maailmaga ühenduda”, tuues välja sellised märksõnad nagu neljasageduslik (GSM 850/900/1800/1900), WiFi, Bluetooth, USB ja GPS. Kas aga nendest piisab, et olla peamiselt siiski äriklassile suunatud toode ning kas on kõik need võimalused ka töökindlalt ning mugavalt koostööd tegema saadud?

Nagu ikka, kõigepealt paar sõna kasutusjuhenditest – sest mida rohkem funktsionaalsust telefon sisaldab, seda suurem on ka tõenäosus, et tuleb ühel või teisel juhul kirjasõna poole pöörduda. Ning funktsioone P750-l jagub, seda võib järeldada kasvõi ainuüksi kiirjuhendi mahukusest – ca 50 lehekülge õpetusi. Täismahus juhend on veel kolm korda mahukam, kuid mõlemad on kahjuks ainult inglisekeelsed.

Asuse nutitelefoni kätte võttes ei tekita see erilisi emotsioone – uuemate telefonide puhul juba standartseks muutunud 240x320 piksline puutetundlik ekraan, selle all rida hõbedaseid kiirvalikuklahve ning selle all omakorda numbriklahvid koos kõne vastuvõtmise ja lõpetamise klahvidega. Ühelt kiirvalikuklahvilt leiab tuttava lendava akna kujutise – jah, operatsioonisüsteemiks on P750-l Windows Mobile 6.0 Pro – ning stardimenüü avamine on ka siin võimalikult lihtsaks tehtud. Lisaks on veel ühel küljel eraldi nupud kerimiseks ja häälmärkmete kiirsalvestuseks; teisel küljel telefoni sisse-välja lülimiseks ning ekraanilukustuseks kasutatav liugur, kaamera päästik ja microSD mälukaardi pesa; alumises ääres mini-USB pesa ning 2,5mm pistik kõrvaklappide ühendamiseks. Ehk siis on olemas kõik see, mida ühelt nutitelefonilt oodata oskad – ei midagi rohkem, ei midagi vähem. Tõsi, üllatav oli asjaolu, et mälukaardi pesal puudus kate, jättes selle avatuks nii võimalikule tolmule kui ka näiteks taskus hoidmise korral seal asuvale peenrahale.

Mis aga P750 puhul positiivses mõttes üllatas, oli müügipakendiga kaasasoleva lisavarustuse hulk, mis praktiliselt välistab vajaduse mõne vajaliku lisavidina tarbeks eraldi poodi minna. Tavapärased USB-kaabel, laadija, nahast vutlar? Olemas. Autolaadija telefonile? Ka olemas. Auto armatuurlauale hoidik koos kinnitusega? Seegi on kohe kaasas.

Kui nüüd vaadata telefoni sisemusse, siis võib nentida, et ka tarkvara poolest on telefon rikkalikult varustatud. Iseasi muidugi kui tihti võib tekkida vajadus näiteks kuvada korraga ekraanil kellaaega viies erinevas riigis – aga järelikult on ka selle võimaluse järele nõudlus olemas. Asisema poole pealt on aga mobiilset kontoritarkvara, rakendused sünkroniseerimiseks, suhtlemiseks, RSS-voogude jälgimiseks ja ka paljudeks muudeks võimalusteks. Eraldi tooksin veel välja WorldCard Mobile Reader’i nimelise rakenduse, mis on mõeldud visiitkaartide pakkide all ägavatele ärimeestele – programm võimaldab visiitkaardid sisse skännida ning seal paiknevad andmed automaatse tekstituvastuse abil telefoni kontaktideks lisada. Eestikeelselt kaardilt jäi küll visiitkaardil paiknenud nimi ja amet tuvastamata, kuid ingliskeelselt kaardilt loeti välja kõik vajalik ja salvestati ka korrektselt kontaktiks.

Nagu Asuse reklaam lubab, õnnestub ka tegelikkuses ühenduda kõikvõimalike võrkude ja seadmetega – eraldi tooksin välja üllatavalt heal tasemel oleva WiFi-võrkude haldusprogrammi, mis võimaldas üsnagi detailsel tasemel nii näha infot kasutatava võrgu kohta kui ka seadistada ja veadiagnostikat teha. GPS-seadmega oli kaasas kaks rakendust – Location Courier ja Travelog. Esimene neist võimaldab SMS-lühisõnumi abil saata oma koordinaate korraga kuni viiele inimesele ja seda siis kas käsitsi või automaatselt teatud ajavahemike tagant; Travelog aga salvestab liikumise jälge, võimaldades sedasi läbitud trajektoori hiljem näiteks Google Earthi abil vaadata. Kahjuks polnud P750-ga kaasas ühtegi kaardirakendust, kuid näiteks Nutimapi abiga saab ka selle probleemi lahendatud ning asukohatäpi kaardile.

Multimeedia poole pealt saab kasutada tavapärast muusikafailide kuulamist ja pildistamist – kumbki osa ei hiilga millegi erilisega, kuid eesmärk saab mõlemal juhul täidetud. 3-megapiksline kaamera ei oma küll välklampi, kuid see-eest on seda võimalik üsna laias variatsioonis seadistada; lisaks on olemas esiküljel ka teine kaamera videokõnede tegemiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Asus P750 on täpselt selline, nagu ühelt töövahendilt oodatakse – lihtne, funktsionaalne ja töökindel. Ta ei ürita kasutajat millegi silmipimestava ja revolutsioonilisega üllatada, kuid võimaldab probleemivabalt tööasjadega hakkama saada – ja see on peamine.

Nädal 45

Isadepäeval sai lahti tehtud karp suvise maasika toormoosiga. Esimesel maitsmisel õnnestus isegi ära unustada akna taga valitsenud sitt suusailm.

- - -

Hämmastavalt vähe inimesi oli sama päeva hommikul Sõpruse kinos multikaid vaatamas... vaid nii kümmekond peret. Sõpruses aga käisin viimati nii kümmekond aastat tagasi... ja seda üllatavam oli näha, kuidas ühest peauksest pääses kasiinosse ning teisest Hollywoodi. Kinouks oli hoopis külje peal, seal kust kunagi välja tuldi. Ning saali pääsemise ooteruum kujutab endast diivanit ja ühte lauda väikesel trepimademel.

- - -

Tulevikuprojektiga seoses oli asja ühte Eesti pankadest, millega endal vähimatki seost ei teadnud. Üllatusega sain aga teada, et mul on ka seal pangas iidamast-aadamast (Nafta-aadressi ajast) saadik arvelduskonto olemas. Ja kusjuures sugugi mitte igasugu aastatepikkuste teenustasude tõttu kõrvuni miinustes vaid hoopis 53 krooni jagu plussis. Ehk siis ühe pangaskäiguga 53 krooni nagu maast leitud.

- - -

Unehäired hakkavad vaikselt taanduma, see on hea.

- - -

Tänase päeva (võiks isegi öelda et selle kuu) lause: "IT hakkab vaikselt võtma religiooni kuju. IT vahendite kasutamine õigustab iseenesest ükskõik millist lollust."

Bring it to Life

Boiler Room (2000)

Kui finantssektori inimesed vaatavad Boiler Room'i peamiselt sealse aktsiamanipulatsiooni osa pärast (osta firma aktsiaid, tekita kunstlik nõudlus, müü kõik telefoni kaudu maha, seejärel lase aktsial põruda), siis mulle jättis sügava mulje ka ühe taolisesse skeemi sattunud pere elu näitamine. Liiga ehe tundus see tülide tekkimine, liiga tõetruu.

Ning kuigi tegevuse taustsüsteemiks on aktsiaturg, võiks tegemist olla ka ükskõik millise telemarketingi tegeva firmaga, kes suvalist saasta inimestele pähe määrida üritavad. Tõsi, suvalise saasta puhul ei õnnestuks sedavõrd puhtastiililiselt rõhuda inimeste ahnusele ja saamahimule.

Every call is a sales call. Either you sell him stocks or he sells you the excuse for not buying it.

(Filmi vaadates tundus kogu aeg üks siledapealine tegelane kuidagi tuttav, nagu oleksin teda varem kuskil näinud. Pärast vaatasin DVD kaanelt järgi - Vin Diesel. Mitte kordagi ei tulistanud kedagi kusjuures :)

Blitz

Tükk aega olen otsinud (või noh, mis otsinud... pigem oodanud, et magavale kassile hiir suhu jookseks) lauamängude kõrvale mõnda head arvutil toksitavat WWII strateegiamängu, mis natukenegi sarnaneks sellise ammuse lemmikuga nagu Panzergeneral (ja kõik selle järjed). Tundub, et päris taolisi turn-based kampaaniate, kogemuspunktide, massiivse koguse erineva lahingtehnika jmt-ga mänge enam vist ei tehtagi (või ei viitsi ma eriti otsida)... kuid juhuslikult avastasin riiulist sellise teose nagu Blitzkrieg. Tegemist on küll reaalajas toimetava strateegiamänguga, kuid enamus tingimusi on ikkagi täidetud.

Aga jah, tehisintellekti vastu mängimine on ikka käkitegu, võrreldes sellega kui teisel pool lauda inimene istub. Peab ikka Essenilt hangitud Blitzkrieg Generali reeglid lõpuni läbi lugema.

Aga kust krt ma üleüldse selle aja võtan et (arvutiga) midagi mängida? Peale tööpäeva lõppu ega kokkujooksnud juhtmeid muudmoodi lahti eriti ei sulatagi kui väikese kahurikanonaadiga, millele järgneb II Panzergrenadier'ide diviisi võidukas rünnak. Võeh.

Fotojaht: masin

Päkk in pisnes: ajamasin, sõjamasin, spordimasin.

Jedes spielen, nicht einsteigen & halooo (Essen, Spiel 2009)

"It's not about trying to win myself. It's about not letting others to win."

Algas see kõik tegelikult Costello juures. Olles enam-vähem viimase trolliga kohale kärutanud ja väikese veinipudeli lahti korkinud, hakkas üha täienevat seltskonda nähes tekkima aina rohkem tunne, et selle kaadriga võib see reis täitsa lõbusaks osutuda. Soojenduseks Imperial ning paar Sabotööri ja veidike kõrgendatud meeleolus saigi bussi peale jalutatud. Kell 4.30, olles enne seda 20 tundi järjest üleval olnud. Seega pole ime, et täitus Leheneegri tagasihoidlik ennustus Tallinna piiri mittenägemise kohta. Tegelikult mõned pildid isegi meenuvad Pärnu maanteest, kuid kuna oli tegemist uduga, polnud väljas eriti midagi vaadata. Läbi unesegasuse kuulsin ka, kuidas Pärnus olla õigest inimesest mööda sõidetud alguses... aga see selleks. Buss oli seevastu huvitav - kui kiirus tõusis üle 70 km/h, hakkas tagumises osas olevast katuseluugist meeletult külma õhku sisse puhuma. Lõpptulemusena viis see sellleni, et peale uinumist ärkasid külmunud nina peale, soojendasid selle kätega üles ja uinusid taas. Ning tsükkel kordus. Riia lennujaamas ronis seega bussist välja hulk kangestunud lauamängureid, kelle jaoks terminali astumine oli võrreldav troopilisele saarele sattumisega. Üksikud järelnähud külmavärinate näol olid juba pisiasjad.

Nii Ryanairi lend kui hilisem bussitransfeer hostelisse möödusid ebahuvitavalt tukkudes. Oluline oli vaid see, et soe oleks. Hostel ise oli viisakas, puhas, kuid hinda arvestades oleks ikkagi natuke enamat oodanud, eriti hommikusöögi osas... aga magamiskohad olid(neljased/kuuesed toad), viisakad wc/dušš olid ja toolid-lauad ka. Mida sa hing ikka rohkem ihaldad.

Kiire arvutustehe näitas, et kui üldse millalgi, siis ainult saabumisõhtul ongi reaalselt ainus võimalus nende viie päeva jooksul tutvuda selle kauni Saksa väikelinna vaatamisväärsustega ja ühtlasi ka kõht korralikult täis süüa. Viimane korralik keretäis kippus enamusel jääma nii 24h kaugusele juba. Allan oli ka eelmisel aastal siinkandis käinud ja teadis rääkida, et "siinsamas kohe, paarisaja meetri kaugusel ristmikust on üks hea ja odav kebaabikoht". Jäime siis sinisilmselt seda uskuma ning asusime teele. Õigele ristmikule jõudes ei olnud aga Allanit läheduses (või ta jäi hüüdjaks hääleks kõrbes?) ning me pöördusime valele poole. Peale esimest kilomeetrit jõudsime järeldusele, et siin vist seda kebabi pole, samas välistasime aga entusiastlikult muid söögikohtasid ("Ei, hiinakat ei tahaks ikkagisüüa", "See on siin liiga väike/kahtlane/kallis koht" jmt). Peale teist kilomeetrit olime valmis juba lähimast pizzeriast pitsasid kaasa ostma ning kiriku esisele muruplatsile vajuma. Õnneks leidsime seejärel aga kohaliku kaubanduskeskuse koos sealse kebabi-kohaga ning peale hirmodavate hindadega meeletute portsjonite konsumeerimist võisime seljatoele vajuda ning õndsa naeratusega ümbritsevat jälgida.

Ahjaa, luban, et edaspidi rohkem ei kommenteeri Saksa elu-olu hindasid, kuid nii palju kui nende viie päeva jooksul väljaspool messi ringi liikuda õnnestus, jäi enamus hindu äärelinna kaubanduskeskustes-poodides eestlasele täiesti jõukohaseks... et mitte öelda odavapoolseks. Ning teine asi, mida ei kommenteeri, on ühistransport. Tallinna suuruses linnakeses oli selline (kiir)trammide struktuur välja ehitatud, milleni siinmail lähima 50 aasta jooksul kindlasti ei jõuta. Ning ümberistumisi võimaldav ühe tsooni (või tegelikult oli see vist ikkagi kahe tsooni?) pilet maksis meie rahas 30.- (meil on olenevalt ostukohast pileti hind 13-20 ning ei võimalda ümber istuda), ostes aga grupipiletina sai igaüks sama summat välja
käies sõita terve päeva (tõsi, viiese grupina koos püsides).

Mis aga esimesel päeval messil toimus... seda paraku ei õnnestu kirjeldada. Olles pidanud siiani piirduma vaid kohalike või Soome lauamängupoodide poolt pakutava valikuga, lõi sealne väljapanek alguses pahviks. Kujutage ette kolme Pirita messikeskuse suurust kompleksi, mis on lauamänge ja nende tootjaid täis. It's bloody unbelievable. Ning valdav enamus tootjaid pakkusid ka võimalust lihtsalt tasuta oma mänge proovida - istu laua taha ning mängu disainer isiklikult tuleb ja õpetab sulle reegleid. Ehk siis esimene päev jättis tunde, mis võib olla lapsel, kes on suuuurde kommipoodi sattunud.

Üks koomiline seik oli Days of Steami boksi juures seda mängides, kus peale mängu põhimõtete selgitamist alustasimegi omas stiilis (vt. motot selle sissekande alguses). Ehk siis kuna mängu mõte oli (a) ehitada raudteed ja (b) vedada mööda seda kaupasid linnadesse, kuid mööda mängija ehitatud teed said ka kõik ülejäänud sõita, siis veedeti esimene pooltund veedeti rõõmsalt võimalikult keerulisi teid välja mõeldes, ilma ühtegi linna juurde tekitamata. Mängu autor vaatas seda mõnda aega eemalt mõtlikult pealt, tuli siis laua juurde ja küsis: "Why are you playing like this??!", kartes et on meile reegleid kuidagi valesti edastanud. Selgitasimegi talle siis muiates, et selline on meie grupi mängustiil ja ärgu kartku, küll ka tavapärane mäng mingil hetkel tekib.

Rõõm oli ühtlasi näha, et ka meie põhjanaabrid olid messil esindatud... ning veel suurem rõõm oli näha, et (vähemalt minu maitse kohaselt) oli seal ka mängitavaid mänge nende poolt. Kuigi jah, selle peale võivad vist ainult soomlased tulla, et Euroopa turule minna mänguga, millel nimeks... "Epäillyt" :) Aga nagu nad ütlesid, on tegelikult neil olemas ka ingliskeelne versioon eurooplasele suupärasema nimega, kuid seda neil paraku messil kaasas polnud.

Eraldi saal oli lisaks nii koomiksisõpradele (no absoluutselt kõike võis sealt leida) kui ka larpijatele, rollimänguritele ja muule analoogsele rahvale (antagu mulle palun andeks kui ma teadmatusest sobimatud grupid kõik nii kokku lahterdan), kuid ega nende saalide süstemaatiliseks läbikäimiseks tegelikult neljast päevast ei piisanud.

Ning nagu ennustatud sai, mida enam messi lõpu poole, seda rohkem mängude hinnad kukkuma hakkasid - enamusele tootjatele oli kasulik mingi sümboolse hinnaga oma kaup maha müüa, kui et hakata seda uuesti konteinerites kuhugi X-kohta tagasi transportima. Lisaks allahindlustele korraldati UGG boksis ka strateegiamängude oksjonit - kuna aga kohalviibijaid oli vähe ning sealtki suurem osa eestlased,siis üksteist üle ei pakutud ning seeläbi saime nii mitmegi väärt asja omale suht hea hinnaga. Exploit missugune.

Ja oodatult-ootamatult saigi viimane messipäev otsa, ronisime viimast korda trammile, et hostelisse sõita ja sisustasime õhtu traditsiooniliselt mängides. Seekord aga mitte ainult tavapäraseid mänge, vaid ka "Paki kohver Ryanairile sobilikult", kus kohvri mõõtmeid kahekordselt ületav mängude kogus tuli kuidagi ära mahutada nii mõõtmete kui kaalu poolest. Eestlased on aga andekad ning täpseim tulemus, mida ma mäletan oli vist 70 grammi alla piirnormi :) Ning üks lätlane kuulutas enesekindlalt lennujaamas "700 grams for sale in my bag" :) Tõeliseks närvide katsumuseks osutus aga käsipagasi kontrollist läbiminek, kus üritasin iga hinna eest varjata asjaolu, et minu seljakott ei mahu ka parima kujutlusvõime kohaselt nendesse õblukestesse raamidesse, mis Ryanil ette nähtud on. Hoolika kontrollivaliku tulemusena läks õnneks.

Tagasisõit polnud samuti midagi erilist, tänu Andilt saadud vihjele õnnestus vaid saada jalaruumiga kohad Ryanairis kus ei jäänudki karbisilkude tunnet sisse. Lennujaamas jällegi seesama buss samade hädadega ning tee Tallinna poole võis alata ja tukkumisega vahelduses saigi õnnelikult koju jõutud. Järgnes 12-tunnine lõunauinak.

(pealkiri sisaldab endas lauamängumessil ja sinna jõudmisel edukaks hakkamasaamiseks vajalikku fraasidekomplekti, õpitud kohapeal)

Meeldetuletus

Et kes veel ei ole käinud see pühabal ikka mingu.



(tiskleimer: on jah see video juba vist igas teises blogis aga kui ma kunagi seda uuesti vaadata tahan siis ei viitsi seda lihtsalt igast teisest blogist otsima hakata, saab kohe riiulist võtta)

Ühe mõtte lisaksin siiski veel

Ma ei ole küll püsiv blogipuu jälgija, kuid viimasel paaril päeval sinna heidetud pilgud jätavad mulje, et olenevalt kellaajast domineerivad seal:

- I&I
- virgokruve
- erinevate poliitikute "ajaveebid"
- erinevate firmade pr-osakonna hallatavad blogid
- erinevate koolide klassiblogid

Ehk siis lugeda paraku nagu polekski enam midagi. Või on see juba pikemat aega nii?

Lõunapaus

Käisin siis ka Solarises. Ei saa küll aru, mis otsast ta elustiili- või veelgi enam, kultuurikeskusena peaks näima. Täiesti tavaline kaubanduskeskus, ainult et iga nurga peal mõni turvamees passimas.

Ja Cinamoni kassaleti (vmt) taga kapis olid suured popkornipakkide virnad.

Positiivne on, et Apollos olid avamispakkumised.

Ja üks teine ka...

481

Apparently, we are living in the kind of society that sees a man who just wants to take naked photos of some old ladies as some sort of weirdo, who deserves to be chased and shouted at and beaten and chased!

Krt, pakkuge palun veel midagi nii head kui see seriaal. Palun.


Laupäevane üritus toimus igati sujuvalt, eelmise korra puudujääkidest olime tublisti õppinud ning force majeure ei vehkinud ka seekord enam eriti oma karvase rusikaga. Kui, siis ainult natukene ning osalejatele märkamatult.


Meeldetuletus endale: personalijuhi ego riivamine võib kuulujuttude kohaselt pikemas perspektiivis mõningaid lühiajalisi jamasid tekitada. Selleks tuleb aga lihtsalt valmis olla, nagu väike pioneer kunagi ammu lubas. Ole valmis! Alati valmis!


Energiajookidelt on jälle ilusti kohvile tagasi liigutud, organism tervitas seda kestvate ovatsioonidega.


Siinne kirjutamissagedus on tunduvalt vähenenud, eks oma osa on selles tõenäoliselt naha paksenemisel. Kunagi näiteks sai üsnagi palju tähelepanu pööratud erinevate online-toimetuste apsakatele... aga no ei viitsi enam. nagunii suudavad nad end ülepäeviti taaskord ületada. Ja ühelauseliste postituste jaoks on nüüd hoopis twitter.


Viimased pildid arvutis pärinevad endiselt juuli lõpust. Midagi peaks veel fotokas ka olema ja päris palju... aga miks ma neid siiani ära kopeerinud pole?

Fotojaht: neli

...ja jätkame vana supi ülessoojendamist, et seda kergeusklikele tarbijatele uue ja innovaatilise lõuna pähe serveerida. Muidugi ka vastavat hinda küsides.

Reedelõunane positiivsus

- R-kioskist öeldakse, et seoses kampaaniaga kui võtad lisaks vahvlile ka limonaadi saad kokku 5.- odavamalt kui ainult vahvli hind oleks
- näed trammis reisisaatjat kes teeb oma tööd rõõmuga, aitab vanainimest tema raske turukotiga
- Jänkistani Amazon saadab paki ähvardatud nelja nädala asemel kõigest napi kahe nädalaga
- tänu sellele on nüüd üks hea (ja loodetavasti kasulik) raamat lugemiseks ning The Complete Collection ühte briti komöödiasarjade klassikat

Nüüd tuleb veel vaid pool allesjäänud tööpäeva ära kannatada.


You'll have to forgive him. He's from Barcelona.

Fotojaht: silmad

Viimati sai fotokat juuli lõpus kätte võetud... puhas vanast kraamist elatumine. Kas pole jama.

The IT Crowd

The IT Crowd. Ma ei mäletagi kuskohast ma viite sellele leidsin... aga aegajalt isegi naljakam kui elu ise. Nüüd on ees mitu head õhtut irvitamist.

Have you tried turning it off and then on again?

Peab meeldima

Rank: 50,207 of 932,699

Fotojaht: öö

Ja kui tohib siis ühe mõtte lisaksin veel siia juurde: nimelt ei ole mina sugugi see John Smith, kellest fotojahipäevikus nii ilusasti kirjutatakse. Kõigi eelduste kohaselt on see hoopis minu kuri kaksikvend Rodriguez.

Mida kõike raha eest ei saa

Üle-eelmises postituses olevaid linke tudeerides jõudsin millenigi, mis pani kõigepealt natuke mõtlikult hämmingus olema, seejärel guugeldama, veel pisut hämmingus olema ning ikkagi veel mitte uskuma, et taoline asi võimalik saab olema. Nakheel Tower.

- kõrgust viimase info kohaselt ca 1400 meetrit
- üle 200 korruse
- ca 150 lifti
- ca 10 000 parkimiskohta

... ja palju muud põnevat.

Tornimäe maja on kui kõrge? 117m? Phäh...







Pildid on muidu pätsatud siit.

HTC Touch Cruise

/Postkasti korrastades leidsin veel ühe kunagi Arvutikasutajas ilmunud teksti. Kuidagi palju neid juba?/

HTC on oma Touch tooteseeriaga pihuarvutite turuosa üsnagi tugevalt sihikule võtnud – seeriale nime andnud isendile HTC Touch järgnes peagi Touch Dual ning nüüd on selles sarjas jõudnud järg kolmanda arvutini – Touch Cruise. Millest selline nimevalik? Teatud vihje saab sellele küsimusele vastamiseks ilmselt kahest infokillust: pihuarvutil on sisemine GPS-vastuvõtja ning lisatud navigeerimistarkvara TomTom Navigator 6. Seega – head reisi!

Kui Touch Cruise’i südameks tuksub ka teiste tootjate poolt kasutatav Windows Mobile 6 Professional, siis selle peale on HTC loonud eraldi TouchFLO nime kandva kasutajaliidese. Tänu sellele on kasutajal võimalik ilma kitsastes menüüdes puutepulgaga navigeerimata jõuda arvuti põhifunktsioonideni puutetundliku ekraani abil vaid paari näpuliigutusega. Kõikvõimalike nuppude poolest näeb Cruise aga välja üsnagi minimalistlik – esiküljel kõne vastuvõtmiseks ja lõpetamiseks ning vastavalt nii GPS-tarkvara kui Internet Exploreri avamiseks üks. Nende keskel asub aga ümmargune juhtklahv, mis võimaldab peale neljas suunas vajutamise seda ka lihtsalt rattana keerutada, kiirendades nii näiteks menüüvalikutes liikumist või veebilehtede kerimist.

Hoolikal vaatamisel leiab äärtel siiski veel erinevaid nuppe ja klahve, kuid neid ei hakka siinkohal eraldi üles lugema – mõne sõna pühendaks vaid mikroSD kaardipesale. HTC on ilmselt kuulda võtnud esmamudelile osaks saanud kriitikat, kus nii mälukaardi kui SIM-kaardi sisestamiseks jäi mulje, et tuleb läikivat iluliistu küüntega eemale kiskuda. Seekord paikneb “iluliistu taga” vaid mälukaardi pesa, SIM-kaart tuleb panna traditsionaalsemas kohas, aku juures, asuvasse pessa. Samas ei avanenud ka tagumine akukate eriti hõlpsalt, nii et jõudu või meelekindlust läheb kaardivahetuseks tublisti vaja.

Üheks oluliseimaks asjaoluks pihuarvutite juures võib ilmselt pidada ühenduvust muu maailmaga, ning selles osas ei vea Cruise alt. USB-kaabli abil saab teda lauaarvuti külge ühendada ning Bluetooth ja WiFi-tugi tagavad juhtmevaba side välisilmaga. Kui siinkohal ära mainida veel ka GPRS/EDGE, võib ühtlasi nentida, et ühenduvusprobleeme selle aparaadiga küll tekkida ei tohiks. Tõsi, infrapuna abil side loomise võimalust Cruise’il enam ei ole, kuid loodetavasti kaaluvad muud võimalused selle väikese puuduse üles.

Üheks suureks erinevuseks võrreldes Touchiga on Cruise’il sisemise GPS-vastuvõtja olemasolu ja sellest tulenevad navigeerimisvõimalused. Meeldiva lisavõimalusena on EasyGPS-nimelise rakendusega võimalik alla laadida eelinfot satelliitide asukoha kohta, mis omakorda kiirendab nendega GPS-i abil ühenduse loomist. Ning nagu alguses mainitud sai, on pihuarvutiga eraldi CD-l kaasas ka navigeerimistarkvara TomTom Navigator 6, millel on lisaks sooduspakkumisena võimalik üle veebi üks tasuta linnakaart alla laadida. Kahjuks aga ühtegi Eesti linna pakutavas valikus ei ole – meile lähimateks kaardistatud punktideks olid Helsingi ja Sankt Peterburg. Samuti polnud kahjuks võimalik proovida Cruise’i koostööd selliste kaardirakendustega, nagu Nutimap või Mobile GMaps – esimesel juhul piirdusid installeerimised nimetu veateatega, teisel juhul oli rakendus veendunud, et kasutatav pihuarvuti siiski GPS-vastuvõtjat ei oma. TomTomi abiga sai aga õnneks kindlaks teha, et Cruise’i tehnika toimib laitmatult ning nende rakenduste käimasaamiseks oleks vaja ehk pisut rohkem aega seadistamiseks kui antud juhul varuks oli.

Kui tarkvaraga juttu jätkata, siis loomulikult on Touch Cruise’il vaikimisi kaasas rakendused erinevate kontoritöö ülesannete täitmiseks ning seda Office Mobile’i nime all. Sellega on võimalik nii vaadata kui avada Wordi, Exceli ja Powerpointi faile, huvitaval kombel ei suutnud aga leida PDF-failide avamiseks ühtegi rakendust. WorldCard Mobile’i abil on võimalik skaneerida visiitkaarte ning nendel sisalduvat infot tekstituvastuse abil kontaktideks lisada, meelelahutuse poole pealt leiab nii suhtlustarkvara kui ka mänge. Positiivse uudisena tasub veel ka ära märkida, et vaikimisi tulevad kaasa koguni kaks veebibrauserit – Internet Explorer ning Opera Mini – kes mida eelistama juhtub.

Nagu viimasel ajal on pihuarvutite puhul juba kombeks saanud, sisaldab ka Cruise kahte kaamerat – 3-megapiksline autofookusega kaamera tagumisel küljel ning videokõnede pidamiseks mõeldud VGA-resolutsiooniga kaamera esiküljel. Kinnitamata andmetel on ühtlasi võimalik tehtud piltide EXIF-infosse GPS-i abil juurde lisada pildi tegemise asukoha koordinaadid, mis võimaldab hiljem fotoportaalidesse pilte üles laadides pildistamise kohta täpselt kaardil näidata .

Kokkuvõtteks võib öelda, et HTC Touch Cruise’i puhul on tegemist igati kasutajasõbraliku ja funktsionaalse pihuarvutiga, mis mõningatest iseärasustest hoolimata on igati vääriline abiline kontoritööl. GPS-tugi ning navigeerimistarkvara laiendavad selle arvuti kasutusvõimalusi ka autos kasutamiseks, kuid selle võimaluse veelgi paremaks ärakasutamiseks oleks võinud müügipakend sisaldada ka autohoidikut.

Niisama tore

Mmmm... arhitektuur. Silm lausa puhkab. Eriti veel sellel.

Vabandage, kas ma võin teid aidata?

Täna õnnestus lühikese aja jooksul kohata kahte paljuhammustatudreklaamitud reisisaatjat, kes mõlemad sarnasel moel trammis aknaalusel pingil istusid ning resigneerunult läbi akna kaugusesse põrnitsesid. Erilist aktiivsust ei paistnud küll ühestki otsast välja.

Dividends (2005)

LHV foorumi järgi arvestades on aktsiatega spekuleerimine naisekandmise ning saapaviskamise kõrval üks meie rahvuslikest spordialadest. Mida teevad aga kõik need aktsiahuvilised sel ajal kui Tallinna börs veel kinni ja USA börs juba kinni on? Eksite, kui arvate et puhkavad... tegelikult hoiavad nad end eesootavaks päevaks vormis hoopis Dividendsi abil :)



Dividends on üks ülimalt lihtsate reeglitega lauamäng, kus võidab see, kes viie aasta jooksul kõige rohkem raha teenib. That's it. Ning üks aasta on sisuliselt üks mänguvoor, seega on tegemist suhteliselt lühikese mänguga. Omapäraks on aga suur mängijate hulk - erinevalt tavapärasest maksimaalselt viiest-kuuest osalejast saab siin kaasa luua kuni 12 mängijat.

Iga mänguvoor jaguneb viieks faasiks: esmalt panevad ettevõtted (lihtsuse mõttes on neid kogu mängu peale ainult viis tükki) paika dividendid käesolevaks aastaks ning seejärel algab oksjon mängujärjekorra määramiseks. Kuna aktsiahinnad tõusevad võrdeliselt nende populaarsusele, on esimese alustajal nii ostmisel kui müügil teatud eelised... kuid samas võib mõnikord olla kasulik ka viimaste sekka jääja. Kui järjekord on selge, algabki aktsiate ost/müük - käigujärjekorras saab igaüks osta ja müüa nii palju kui tal raha on ning seejärel kasutada võimalust siseinfo (ehk siis influence-kaartide) abil firmade dividendide suurust mõjutada endale sobivas suunas. Kui kellelgi on mõnes firmas aktsiate enamus, kuulutatakse tema selle ettevõtte nõukogu esimeheks.

Kui kõik on oma ostud teinud, asutaksegi dividende maksma, mis oma olemuselt on samuti lihtne. Nõukogude esimehed saavad aga lisaks rahale ka uut siseinfot, mida järgmisel käigul jälle kasutada - kuna firmasid (ja seega ka esimehi) on vaid viis, on seetõttu kasulik mõni firma siseinfo saamiseks enda kontrolli alla saada. Kui dividendid on kõigile välja makstud, algabki vooru viimane faas: sõltumatud turusündmused, mis siis võib tähendada nii tehnilist korrektsiooni, täiendavat emissiooni kui ka muud rohkem või vähem põnevat. Seejärel algabki uus mänguvoor. Võidab see, kellel on mängu lõpus kõige rohkem raha.

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegemist on minu hinnangul ühe parima (ja lõbusaima) puhtalt aktsiaturgu simuleeriva mänguga ning omad plussid tulevad lisaks veel selle eest, et võimaldab korraga mängida kuni 12-l huvilisel. Võitmiseks on mitu erinevat strateegiat ning võitja osas püsib põnevus praktiliselt viimase käiguni - mida veel võiks tahta? Nii et kui keegi mängida tahab, andku kommentaariumis märku :)

Mänguaeg: 30-90 min
Vanus: 12+

Link tootjale: http://www.funfactorygames.biz/games.htm

7/10

Rammsteinimaa

< sügav ohe >


Jah.



Sõltuvus on üks karm asi. Aga samas, kui seltskond on super ning ühtlasi on võimalus suht soodsalt näha 'maailma kõige-kõige-kõige'-t, siis miks ka mitte. Ehk siis - Spiel, hier komme ich!


-------------------

Samuti tuleb tunnistada, et EPL-is viidatud marinetraffic.com on päris lõbus ajaviide... vaadata et kus mõni laev parajasti liigub. Eks neid lennukeid ja satelliite olegi juba lõpmatuseni vahitud.

Fotojaht: tänapäev

Täiesti vabandamatult ja halastamatult olen üle fotojahi (soovitatava) tähtaja läinud, kuid paraku tekkis alles nüüd selline sobiv hetk, et pisut sel teemal targutada.

Nimelt on sellesinase fotojahi teema juures kirjas "Mis on see pilt, mida tulevikus oma lastele või lastelastele näidates räägiks tänasest päevast" ja ma teadsin, et mul on olemas üks pilt, millel puudub igasugune kunstiline väärtus... mobiiliga pildistatud, hoolimata valgusest ja varjudest, puhtalt dokumentaalseks mälestuseks... aga sel pildil on olemas Lugu.

Lugu 19-st tühjast energiajoogi pudelist, kolmest pikast hüplikust sammust ja hüüdest "See on nõme!", teravatest kividest, kaitseväe harjutusväljale sissemurdmisest, lootusetusest, helendavatest tähtedest, sellest kui pikk võib olla kaks sekundit, hobuseraudadest, ristvõtmest ja kirvest ning veel paljustki muust.

Tehtud

Täna, 9 päeva peale puhkuse lõppu, olen lõpuks ometi suutnud kõigi puhkuseks plaanitud plaanidega ühele poole saada. Ja peaaegu et jällegi inimeseks taastuda. Yay.

Fotojaht: uks

No comments, nagu Euronews tavatseb öelda...

Fotojahi espetsiaal: väljanäitus

Kuna topelt ei kärise, siis paneme seega osad pildid uuesti üles, et oleks nagu "best of the best of the best". Valik sai tehtud, tuginedes suures osas iseenda vildakale maitsele, mida aga siiski mõningal määral suutsid tasakaalustada vaatajate poolt jäetud kommentaarid - seega suured tänud kõigile, kes on mõne sõna siinsesse kommentaariumi jätnud.

teema: alkohol/kõrts:



teema: muster:



teema: lill/õis:

Fotojaht: palju

Kui eesmärk on palju siis ka saab palju... peamiselt küll ühte ja teist, kuid sekka pisut kolmandat ja neljandatki.